Keskaegses Jaani seegis võis asuda Eesti üks vanim WC
Varemetele projekteeritud paviljonis, mille maapealne osa kujutab endast ülestõstetud asfaldikihti, hakatakse eksponeerima seal välja kaevatud 14-15.sajandist pärinevate Jaani seegi pidalitõbiste hospidali varemete osa. Samas lammutatakse Tartu maantee poole väljaulatuv keskaegne käimla, et tee ja parkla paremini ära mahuksid.
Avastus võib olla Eesti santehnika verstapost
Varemeid käsitleval konverentsil ütles Tartu maanteel kaevamisi teostanud arheoloog Villu Kadakas, et käimla lammutamise näol on tegemist loogilise kompromissiga linnaplaneerimise ja muinsuskaitse vahel. Samas väitis Kadakas, et tegemist võib olla olulise verstapostiga Eesti santehnika ajaloos.
“Kaevamistel ilmnes paarisaja meetri pikkune keskaegne paekividest reovee ülevoolu renn, mis juhtis käimlast tuleva lähedalasuvasse Härjapea jõkke. Kui oli ülevoolurenn, võime oletada, et oli ka pealevoolurenn,” ütles Kadakas.
Kadaka sõnul võis pidalitõbiste hospidalina kasutatavas Jaani seegis seega olla sanitaarne pideva vee läbivooluga käimla ehk üks varasemaid WC-sid.
Arheoloog märkis, et kuigi tema väidet kinnitavat tõendusmaterjali pole säilinud, pole raske ette kujutada, et kõrvalasuva vesiveski paistiigist juurest juhiti vesi mööda puurenne peale voolama.
Kultuuriväärtuste amet: võime teha videoinstallatsiooni
Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Agne Trummali sõnul kuulis ta vesikäimlast esimest korda.
“Kuigi eelarve seab meile piirid, on järgnevatel aastatel võimalik paviljoni arendada ning sinna luua kasvõi üle- ja pealevooluga käimla kolmemõõtmelise videoprojektsiooni,” ütles Trummal.
Trummali sõnul on paviljoni rajamiseks ette nähtud 5 miljonit krooni, mille eest seda talvel avatuna hoida ei saa - varemeid saab siis vaadata tänavalt läbi klaasi või trepikäigust läbi võre või klaasi. Suvel võivad külastajad teha tiiru läbi varemete.
Praegu on paviljoni planeeritud vaid stendid, kuid kuna eksponeerimispinda on palju, on seal võimalik korraldada ka videoinstallatsioone ja kunstisündmusi.
Varemete suurem osa on veel maa all
Välja kaevatud on vaid varemete üks osa ning monumentaalsete mõõtmetega seegi varemed ulatuvad Pääsukese tänav 10 asuvate muinsuskaitsealuste hoonete alla.
“Kunagi oli seal pinnavesi ja keldreid ei rajatud, nüüd on ilmselt kõrghoonete sügavate vaiade tõttu vesi kadunud ning keldri saab ehitada. Seega oleks mõistlik ühendust võtta Pääsukese 10 omanikega ja proovida leida koos variant, mis oleks kasulik nii linnale kui omanikule. Muidu on meil pärast veel teised seegi varemed ja kõik imestavad, et mis nüüd nendega teha,” ütles Kadakas.
Kadaka sõnul võib arvata, et omanikel on huvi, sest hooned tuleb vastavalt muinsuskaitsenõuetele niikuinii säilitada.
Paviljoni projekteerinud arhitekt Toivo Tammiku kinnitusel on andmeid, et 80-ndatel tehtud ümberehitamisel paistis sealt palju varemeid.
“Ma loodan, et lisaväärtus, mis tekkis varemete eksponeerimise ja paviljoni rajamisega, on nagu seeme, mille ümber ka midagi muud tekib,” ütles Tammik.
Seegi lasi õhku Tallinna linn
Balthasar Russow kroonika andmeil laskis Jaani seegi hospidali 1570.aastal õhku Tallinna linn ise, sest linna piiravad Ivan Julm ja hertsog Magnus ajasid sealt pidalitõbised välja ja kasutasid seda oma tugipunktina.
“Kuigi Tallinna raad saatis hertsog Magnusele protestikirja sellise ebaväärika käitumise vastu, ei teinud Magnus sellest välja ja pidalitõbised asustati süfiliitikute majja ümber,” ütles Kadakas.
Linna kaitsjad tungisid ühel öösel välja ja kiskusid hospidali müürid maha, lastes tõenäoliselt hospidali õhku.
1559.aastast on pärit dokument, kus teatakse töölistele palga maksmisest seegi kiriku lammutamise eest, mida tehti ilmselt samuti kaitseotstarbeliselt ning mis tähendas seegi kirikuhoone lõppu.
“14.sajandist või hiljemalt 15.sajandi algusest pärinev hoonekompleks on monumentaalehitis, mille sarnast vanalinna ümbrusest rohkem ei leia”, märkis Kadakas.
13.sajandist pärinevate kirjalike andmete põhjal võis olla tegemist Tallinna ühe vanima linnainstitutsiooniga.
Seegi hospidali võib nimetada katoliiklikuks sotsiaalhoolekandeasutuseks, mis Ühispanga ees eksponeerituna võib pankuritele ja linnaisadele meelde tuletada, kui palju juba keskajalgi sotsiaalprobleemide lahendamiseks raha eraldati.
