„Nõustume Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu üleskutsega loobuda halvustavast reklaamist ja oleme nõus, et avalike vahendite kasutamine erakonna huvides on ühes demokraatlikus riigis keelatud. Juhul kui mõni Eesti erakond seda kirjutamata reeglit rikub, peaks sellele kindlasti järgnema avalik hukkamõist nii meedia kui ühiskonna poolt tervikuna,“ märkis Keskerakonna peasekretär Priit Toobal saadetud teates.

„Oleme EMSL-i poolt algatatud ja erakondade vahelise kokkuleppe saavutanud hea valimistavaga nõus. Küll aga sooviksime head valimistava veelgi täiustada, lisades sinna mõned olulised punktid. Esiteks on Keskerakond kindlal seisukohal, et üheks demokraatliku riigi alustalaks on erapooletu ja poliitiliselt sõltumatu meedia. Eestis on selles küsimuses teatavasti silmatorkavaid puudujääke ja seetõttu peaks ajakirjanduse erapooletuse olulisus hea valimistava kokkuleppes kindlasti välja toodud olema,“ lausus Toobal.

„Vähemalt sama tähtis küsimus on jõustruktuuride apoliitilisus, sest demokraatliku riigikorra säilimiseks on ülimalt oluline kohtuvõimu ja riiklike jõustruktuuride sõltumatus,“ selgitas Toobal ja taunis ka valimiskorralduse muutmist poliitilise kasu eesmärgil.

Hea tava lepe näeb ette, et läbipaistvuse tagamiseks rahastatakse kõiki valimiskampaaniaga seotud kulusid üksnes erakonna eelarvest ning avalikke vahendeid, välja arvatud erakondadele riigieelarvest makstavat toetust, kasutatakse vaid tingimustel, mis on kättesaadavad ka teistele valimistel osalevatele parteidele.

Samuti ei tohi riigi- või omavalitsusasutustes mittepoliitilistel ametikohtadel töötavad inimesed osaleda oma tööajast erakondlikus kampaanias. Leppe kohaselt peavad parteid hoiduma valimiskampaanias valijate hirmutamisest ja äraostmisest ning rahvusliku, sotsiaalse, rassilise või muu grupikuuluvuse kaudu vastuseisu õhutamisest ja eelistama valimisreklaamile debatte ja kohtumisi valijatega. Kampaania teemaderingi peab hea valimistava kokkuleppe järgi määrama enam ühiskondlik olulisus ning vähem atraktiivsus ja lihtsus.

Valimislubadused peaksid lepingu kohaselt olema seotud valitava esinduskogu pädevusega ja keskenduma enam plaanitavale poliitikale, mitte aga mõne konkreetse isiku või grupi headele või halbadele omadustele. Rahaliselt hinnatava lubaduse puhul peavad erakonnad välja tooma nende maksumuse ja tuluallika.

Ühtlasi näeb kokkulepe ette, et valimistel osalevad kandidaadid annavad hiljemalt aktiivse kampaaniaperioodi alguseks avalikult teada, kas nad asuvad valituks osutudes esinduskogusse ka tööle. Valimiskulutustele ülempiiri seadmist lepe ei käsitle.