Keskerakond lõi Res Publicaga käed

Res Publicas koostatud paber kirjeldas, kuidas opositsioon hääletama peaks Ettemääratud häältejaotus oli vastuvõetav Keskerakonnale

Riigikogu komisjonide esimeeste selgitamise eel põhjustas väiksema poliitilise tormi Res Publica fraktsioonis valminud paber, mis kirjeldas täpselt, kuidas nii koalitsiooni- kui ka opositsioonisaadikutel valimistel hääletada tuleb.

Ettemääratud häältejaotus koos komisjoni juhtide nimedega oli vastuvõetav võimuliiduga selles osas käed löönud Keskerakonnale, kuid mitte Mõõdukatele ja Isamaaliidule.

“Meie neid juhtnööre ei täitnud. Puhtalt poliitilise kultuuri huvides oleks võimulolijad võinud ka meiega rääkida. Mingeid läbirääkimisi aga ei peetud. See on inetu algus,” ütles Mõõdukate fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor. Tema väitel ei korraldanud Mõõdukad “uue poliitika” vastu siiski üleüldist demarši.

“Toomas Hendrik Ilves ütles, et talle ei meeldi, kui Res Publica annab neli aastat igal hommikul käsu, kuidas hääletada ega läinud väliskomisjoni istungile,” märkis Nestor.

Protestiks lahkus Andres Tarand põhiseaduskomisjoni avaistungilt.

Res Publica fraktsiooni esimehe Taavi Veskimäe kinnitusel oli fraktsioonide esimeeste koosolekul jagatud paber vaid tema isiklik prognoos. “On loomulik, et kui tahad mingit protsessi juhtida, siis pead planeerima. Minul pole kuidagi võimalik nõuda, kuidas riigikogu liige peaks hääletama,” ütles Veskimägi BNS-ile.

Isamaaliidu esimehe Tunne Kelami hommikune protest võiski olla põhjuseks, miks riigikaitsekomisjoni aseesimehe koht läks Trivimi Vellistele ja mitte rahvaliitlasele Rein Randverile, nagu prognoosis Veskimägi.

Keskerakonna jaoks kulgesid valimised plaanipäraselt. “Fraktsiooni juhid pidasid eelnevalt koalitsiooniga läbirääkimisi ja tegid korraliku poliitilise kodutöö ära,” selgitas fraktsiooni liige Evelyn Sepp, ”selline käitumisviis on täiesti normaalne parlamentaarne tava.” Tema väitel on kohtade jaotus kooskõlas erakondade esindatusega riigikogus.

Reformierakonna aseesimehe Meelis Atoneneni sõnul oli eesmärgiks jagada kümme esimehe ja kümme aseesimehe kohta “võimalikult õiglaselt, mille nimel tehti opositsiooniga koostööd ja otsiti kokkuleppeid”.

Riigikogu alaliste komisjonide juhid:

• Rahanduskomisjon – Andres Lipstok, Reformi-erakond (aseesimees Vello Tafenau, Rahvaliit)

• Põhiseaduskomisjon – Urmas Reinsalu, Res Publica (Siiri Oviir, Keskerakond)

• Sotsiaalkomisjon – Mai Treial, Rahvaliit (Kadi Pärnits, Mõõdukad)

• Väliskomisjon – Marko Mihkelson, Res Publica (Enn Eesmaa, Keskerakond)

• Õiguskomisjon – Märt Rask, Reformierakond (Olev Laanjärv, Keskerakond)

• Kultuurikomisjon – Olav Aarna, Res Publica (Signe Kivi, Reformierakond)

• Majanduskomisjon – Mart Opmann, Rahvaliit (Sven Sester, Res Publica)

• Keskkonnakomisjon – Jürgen Ligi, Reformierakond (Jüri Saar, Rahvaliit)

• Maaelukomisjon – Jaanus Marrandi, Keskerakond (Tarmo Leinatamm, Res Publica)

• Riigikaitsekomisjon - Sven Mikser, Keskerakond (Trivimi Velliste, Isamaaliit)