Ligi aasta aega varem toimuvate valimiste vajadust põhjendas eelnõu üle andnud Evelyn Sepp asjaoluga, et riigikogu ja valitsus on ammendanud oma poliitilise mandaadi ning juba pikemat aega ei ole olnud võimalik teha Eestile vajalikke otsuseid.

„Oleme veendunud, et vabariigi valitsus esitab veel sel aastal kolmanda riigieelarve kärpeplaani ja riigikogu menetleb selle vastutustundlikult lõpuni eeloleval sügisel. Nii oleks ka loogiline jätkata uute sammude kavandamist juba uue poliitilise mandaadi alusel selge perspektiiviga sellest – kuhu, kuidas ja kui kiiresti on Eesti ühiskond valmis edasi minema,“ rääkis Sepp.

Eelnõu kohaselt pannakse rahvahääletusel sedelile küsimus „Kas toetate riigikogu erakorraliste valimiste korraldamist 7. veebruaril 2010. aastal?“ Rahvahääletus on kavas läbi viia 17. jaanuaril 2010. aastal. 

Rahvaliit erakorralisi valimisi sellisel kujul võimalikuks ei pea

Rahvaliidu esimees Karel Rüütli ütles Päevaleht Online´ile, et nende fraktsiooni arvates ei ole Keskerakonna ettepanek põhiseadusega kooskõlas.

"Põhiseaduses on ette nähtud erakorraliste valimiste väljakuulutamisel neli võimalust ja sellist ettepanekut meie põhiseadus ette ei näe," kommenteeris Rüütli, kelle arvates tuleb riiki kaitsta poliitiliste jõudude eest, kes hetkeolukorda ära kasutama hakkavad.

Rahvaliidu fraktsioon arutab ettepanekut veel isekeskis, kuid üldiselt sellisel kujul võimalikuks ei pea.

Reformierakond on ettepaneku läbikukkumises kindel

Reformierakonna fraktsiooni esimees Peep Aru rääkis Päevaleht Online´ile, et fraktsioon ei ole Keskerakonna ettepanekut küll jõudnud veel arutada, kui esimese emotsiooni põhjal on tegu vaid populistliku hämamisega.

"Tundub, et Keskerakond on tõsiselt identiteedikriisis, kuna selline kriisi kandepind vist hakkab nende jalge alt ära libisema," kommenteeris Aru ning lisas, et ei pea erakorralisi valimisi kuigi reaalseks.

"Mida see nüüd Eestimaale annaks peale poliitilise segaduse, kas meil seda vaja on?" küsis Aru ja leidis, et riigikogu ei ole ennast sugugi ammendanud, vaid on vastupidi, täiesti töövõimeline.

Küsimusele, kas Keskfraktsioonil jääb rahvahääletuse korraldamiseks riigikogu häälteenamus saamata, vastas Aru: "Olen selles täiesti kindel!".

IRL valimisi ei pelga

Isamaa ja Res Publica Liit ei toeta Keskerakonna ettepanekut erakorraliste valimiste korraldamiseks, kuid Margus Tsahkna sõnul erakond valimisi ka ei pelga.

Tsahkna tõi näiteks naaberriigi Läti, kus poolteist aastat tagasi mindi täpset sama teed ning korraldati suuri valimiskampaaniaid, jättes seejuures tegemata hädavajalikud otsused. "Täna on Läti seal, kus ta on ja ei tõuse pikka aega jalule," rääkis IRL-i peasekretär.

Keskerakonna tegude taga näeb Tsahkna tähelepanu kõrvalejuhtimise vajadust ning tema arvates loodavad ka keskpartei liikmed ise vargsi, et ettepanek riigikogus vajalikku häälteenamust ei saavutaks. Uued valimised võivad tema sõnul tähendada seda, et enamus Keskerakonna saadikutest enam riigikogus ei istu, kuna inimeste valikud on tihti etteaimamatud.