Keskkonnaamet hüvitas 715 tuhande krooni eest kiskjate tekitatud kahjusid
„Hundi tekitatud kahjusid hüvitati kokku 45 taotlejale ligi 530 tuhande krooni ulatuses, ilvese poolt kariloomade murdmisi kompenseeriti 5 inimesele ligi 45 tuhande krooni eest ning karude poolt mesitarude kahjustusi 25 mesinikule veidi rohkem kui 140 tuhande krooni ulatuses,“ teatas keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi.
Eelmisel aastal laekus keskkonnaametile kokku 1,2 miljoni krooni ulatuses suurkiskjate poolt tekitatud kahjude hüvitamise taotlusi. Rahuldamata jäid kolm avaldust, mille puhul eksperdid ei suutnud tõendada suurkiskjate osalust, murtud kariloomade arvu või mis ei vastanud seadustele.
Kiskjakahjude suurus peegeldab keskkonnaameti arvates inimasustuse ja -tegevuse muutumist maapiirkondades ning nõrka omanikujärelvalvet.
Tõnu Talvi ütles, et edaspidi pööratakse kiskjakahjude hüvitamise menetlemisel senisest suuremat tähelepanu omanikupoolsele vastutusele ja kasutatud ennetusabinõudele (karjamaade vahetamine ja järelevalve, karjuste ja karjakoerte kasutamine, kiskjakindlate aedade rajamine jms).
Tulenevalt looduskaitseseadusest ja kooskõlas Euroopa Liidu seadustega hüvitatakse Eestis põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ennetamiseks tehtud kulutused.
Suurkiskjate tekitatud kahju hüvitatakse pea täies ulatuses, kusjuures abi taotleja kanda jääb omavastutuse kohustuslik osa 1000 kuni 2000 krooni aastas. Euroopa Liidu liikmesriigina peab Eesti jälgima, et põllumajandustoodete esmatootjatele antav vähese tähtsusega abi ei ületaks Euroopa komisjoni kehtestatud piirmäära, mis on 7500 eurot
(117 350 krooni) kolme aasta kohta.
