Keskkonnaamet otsib partnereid Põhja-Eesti metsloomade raviks

Kui plaan õnnestub, ei pea vigastatud loom abi saamiseks enam Läti piiri äärde sõitma.

Pikka aega oli Eestis ainsaks keskkonnaameti hallatavaks rehabilitatsioonipaigaks 1993. aastal tööd alustanud Nigula metsloomade taastuskeskus (tuntud ka kui metsloomade turvakodu). Sinna viidi kõik leitud loomad ja linnud, kellel keskkonnakaitsjate hinnangul vähegi paranemislootust oli. Kärt Jaarma Nigula metsloomade taastuskeskusest märkis, et suvisel hooajal tuuakse kesku­sesse kõige enam toonekurgesid ja kajakapoegi, kes on pesast alla kukkunud või vanemate poolt sealt alla lükatud.

Peale Nigula keskuse teeb keskkonnaamet koostööd ka Elistvere loomapargiga.

Keskkonnaameti looduskaitseosakonna nõuniku Teet Koitjärve sõnul tahab keskkonnaamet lähemas tulevikus metsloomade taastuskeskuste arvu suurendada. „Selgemad plaanid selguvad sügiseks, praegu käib meil veel aktiivne mõttetöö,” ütles ta.

Suur osa Tallinna lähistelt

Vajadus uute keskuste järele on suur, sest keskkonnaameti andmeil saavad nad vigastatud loomadest ja lindudest kõige rohkem teateid Tallinna lähistelt ja Ida-Virumaalt, kuid kummaski kandis praegu ühtegi taastuskeskust ei ole.

Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal rääkis, et nemad vigastatud metsaelanike ravimisel keskkonnaametiga koostööd enam ei tee, kuigi varem oli koos­tööleping lindude osas. „Haiged loomad võivad tuua sisse haiguseid ja olla seeläbi kahjuks meie enda loomadele,” põhjendas ta. Lindudel üldiselt nii ränki ja nakkavaid haiguseid kui loomadel ei ole.

Kaal sõnas, et ega loomaaed siiani kedagi tagasi saada, kuid võtab linnu toojalt allkirja, et muretsev loodusesõber hiljem linnu tervise järele pärimiseks loomaaeda ei helistaks. „Seletamine võtab lihtsalt tohutult aega,” selgitas direktor.

Kaalu sõnul on 99% lindudest, kes neile tuuakse, tegelikult täiesti terved. Linnuliikidel on lihtsalt erinevad kombed. Näiteks on piiritajal nii pikad tiivad, et maapinnalt ta lendu tõusta ei saa. Linnu leidnud inimesed aga arvavad, et ta on haige. „Võtame siis toodud linnu enda kätte, viskame õhku ja linnuke lendab ise rõõmsalt minema,” rääkis Kaal.

Samal ajal on ka Kaal veendunud, et uusi metsloomade taastuskeskuseid oleks just Tallinna lähedale hädasti tarvis. „Selle rajamine sõltub aga valitsuse finantsplaanidest, sest keskuse ehitamine ja hoidmine on väga kulukas,” lisas ta.

Mida teha, kui märkad vigastatud looma?

Keskkonnainspektsiooni

lühinumber 1313

Maanteeinfokeskuse

lühinumber 1510

•• Märgates maanteel või asulas haiget saanud või surnud suuremat looma (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits), palub keskkonnaamet sellest teada anda keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313.

•• Keskkonnainspektsioon võtab seejärel ühendust kohaliku jahiseltsiga, kes otsustab, mida edasi teha, ja vigastatud või surnud metslooma teelt ära toimetab.

•• Teel surnud väikeloomadest palutakse teada anda maantee­ameti lühinumbril 1510, kust info suunatakse edasi selle piirkonna teid hooldavale firmale.

•• Keskkonnaamet soovitab haigeid loomi ja linde ise abistama mitte minna, vaid jätta nendega tegelemine spetsialistidele, kes hindavad olukorda ja suunavad looma või linnu taastuskeskusesse või tagasi loodusesse.