Kesklinn on Antoniuse mägi, Kassisaba, Torupilli ja Fonnenthal
Need vaated on mõjutanud kaua aega nii Tallinna uurimist kui ka hindamist. Õnneks on see seisukoht siiski muutumas ja järjest enam inimesi leiab, et kaardistades süsteemselt ajaloolist eeslinnade kultuurilugu, väärtustame ka vanalinna.
Vanalinn
Kui rääkida Tallinna kujunemisest, siis selle algne tuumik sai olla ainult osa praegusest vanalinnast. Linn arenes ja kasvas ümber selle algse tuumiku. Praegusel ajal on ajaloolaste seas aktuaalseks küsimuseks tõusnud linna esmamainimise täpne aeg. Süsteemne kirjalik materjal pärineb tegelikult alles 13. sajandi algusest. Hoonestus oli olemas kindlasti juba enne seda. Seda tõendab kasvõi Tallinna poole juba muinasajal koondunud teedevõrk.
Ka arheoloogilistel kaevamistel, näiteks Sauna tänava piirkonnas avastati muinasaega jäävaid puitmaju. See piirkond aga oli Tallinna vanalinnas perifeerne. Enne hoonestati turule ehk Raekoja platsile lähedasemad alad. Ka see, kui 1230. aastal asusid Mõõgavendade Ordu kutsel 200 saksa kaupmeest Ojamaalt elama praeguse Rüütli tänava piirkonda, tähendab, et tolleaegsele linnatsentrumile lähedasemad alad olid selleks ajaks hoonestatud.
Sajandeid on Tallinna vanalinn olnud seotud linna mõjukama elanikkonnaga. Nende huve ja eesmärke arvestades talletati ka arhiivseid materjale. Seetõttu on nii mõneski vanalinna majast säilinud rohkem materjali kui tervetest väljaspool linnamüüri asetsevatest eeslinnadest. Samas, nii rikkalik arhiivimaterjal kui ka tänaseni säilinud vanalinna majade keskaegsed müürid võivad tuvastada palju uusi andmeid ajaloolise Tallinna südamest. Vanalinna väärtustamisel ei ole kaugeltki tähtsusetu, kuidas õnnestub paljudest väikestest kildudest rekonstrueerida vanalinna ümbritseva ala kultuurikeskkonda.
Tõnismägi
Esimesed kirjalikud andmed Tõnismäe kohta pärinevad 1348. aastast, kui raad andis ordule, kellele seni oli Tallinnas kuulunud vaid Toompea, ka osa linna sarasest. Praegu asuvad Toompea eeslinna kohal peale Tõnismäe veel Kelmiküla, Kassisaba ning osa Süda-Tatari piirkonnast. Toompeal ja selle eeslinnas, sealhulgas Tõnismäel ei kehtinud mitte linnaõigus, nagu mujal all-linnas, vaid maaõigus, ning kohtumõistmine allus Taani ajal linnusepealikule ja ordu ajal komtuurile.
Tõnismäe nimi tulenes Püha Antoniuse auks püstitatud kabelist. Vanemates allikates on Tõnismäe kõrgendikku kõige sagedamini nimetatud Antoniuse mäeks. Ka eestipärast kohanime Tõnismäe kohtame väga vanades allikates. Praeguse veetorni kohal asunud tuuleveski tõttu on kogu Tõnismäge nimetatud ka Veskimäeks. Toompea poolel asunud Riia väravate tõttu ka Riia mäeks. Tõnismäe madalamat osa, Suur-Ameerika tänava poolset astangut on nimetatud nii Käomäeks kui ka Väike- Tõnismäeks.
Tõnismäe ajalugu on erakordselt sündmusterikas. Linnaosa üheks eripäraks on selle ümbruses hargnevad olulised maanteed. Harju väravast suundus sajandeid tee Paldiski maanteele läbi Tõnismäe. Ka Pärnu mnt suundus alguses mööda praegust Roosikrantsi tänavat lõuna poole. Tõnismäe juurest algas Pärnu ja Tartu maanteed ühendav, seejärel Sakala nn tangensiaaltee, mille jätk, praegune Raua tänav suundus Viimsi poole ning millel oli ka Tõnismäe kaudu otseühendus Paldiski maanteega.
Läbi ajaloo on Tõnismäe keskuseks olnud sakraalehitised. On arvatud, et puidust Antoniuse kabel ehitati juba 14. sajandil. Kirjalikes allikates mainitakse seda esmakordselt 1458. aastal. See hävis Liivi sõjas ning praeguse Hariduse tänava piirkonda rajati 1670. aastal puidust Kaarli kirik, mis hävis Põhjasõja ajal. 1850. aastatel algatati uue Kaarli kiriku ehitamine. 1863. aastal valmis ajutine abikirik ning 1870. aastal praegune historitsistliku stiili esinduslik kirik.
Kassisaba
Algul kandis Kassisaba nime Paldiski maantee linnapoolne piirkond. Järk-järgult koos hoonestuse lisandumisega laienes linnaosa nimi ka lääne ja lõuna poole. Suuremad magistraalid on alati mõjutanud linnaosade piire. Nii ka 1870. aastal ehitatud Peterburi ja Tallinna vaheline raudtee lõikas muust Kassisaba linnaosast ära selle läänepoolse ala. Hiljem tekkis sinna piirkonda Lilleküla nime kandev linnaosa.
Kassisaba arengut on tugevalt mõjutanud Toomgildi oldermann Hans Heinrich Falck. Ta rajas omal kulul 1856. aastal Toompealt Paldiski maanteega ühendava tee, mis praegu kannab Falgi tee nime. H. H. Falck rajas puiestee Tõnismäelt Balti jaamani ning pargi praeguse Wismari ja Adamsoni tänava nurgale. Kassisaba kultuurilugu on erakordselt rikkalik, kuid samas vähetuntud, seetõttu on kavas juba lähitulevikus seda ajakirjanduse vahendusel tutvustada.
Süda-Tatari puitasum
Tegemist on omapärase haritlaste linnaosaga. Senistel andmetel on selle kandiga seotud enam kui 1000 meie kultuuri-eliiti kuuluvat isikut. Sellest väiksest piirkonnast on lähiajal ilmumas mahukas raamat, mis tutvustab linnaosa kujunemist ja arengut.
Juhkentali
Praeguse Siselinna kalmistu, Liivalaia tänava ning Tartu maantee vahelise piirkonna ajalugu on sajanditevanune. Linnaosa läbinud Härjapea jõe äärest on leitud inimtegevuse vanimaid jälgi Tallinna territooriumil. Härjapea jõel paiknesid mitmed vesiveskid, millest nii mõnestki kujunes hiljem suurem tööstus. Keskajal paiknes Tiigiveski piirkonnas Pleekmäe linnaosa, kus elasid kangrud ja teised raskemat tööd teinud elanikud. Linnaosa on oma nime saanud sõjaväehaigla kohal 17. sajandi keskel rajatud Jauchenthali suvemõisa nimest. Juhkentali linnaosaga on seotud mitmeid legende. Ka linnaosa vanad kohanimed, nagu näiteks Haljasorg või Angerja oja pakuvad huvitavaid niidiotsi uurimiseks.
Kadriorg
Kadrioru linnaosa kujunemist mõjutasid 17. sajandil rajatud suvemõisad. Suurim selle kandi suvemõis kuulus raesekretär H. Fonnele ning kogu piirkonda nimetati seetõttu Fonnenthaliks. Lisaks sellele asusid piirkonnas veel Blanckenhageni, Burchardi, Dranteeni ja Wyttwersi suvemõisad. Ka Lasnamäe veerul asus mitmeid suvemõisaid. Seoses keiserliku lossi ja pargi rajamisega nimetati piirkonda Peeter I abikaasa auks Katharinenthaliks. Kadrioru lossist ja pargist on palju kirjutatud. Samas aga on hämmastavalt vähe teada sellest väljapoole jäävast. See on paradoksaalne, seda enam, et Kadrioru kultuurilugu on niivõrd rikkalik. Siin on palju maju, mille kultuuriloost võib kirjutada pikki järjelugusid. Väljaspool auväärset lossi ja parki asuva Kadrioru tutvustamine on ülimalt oluline, sest see võib takistada võõrkehade tekkimist tallinlaste armastatud, seni veel harmoonilisse linnaossa.
Kesklinna territooriumile jääb ka Härjapea jõe ääres asunud omapärane Kompasna. Samas läheduses paiknenud Tornimäe, kus enne sõda elasid kompaktselt koos juudi rahvusest tallinlased. Tartu maantee ja Kadrioru vahel asub Torupilli nime kandev linnaosa. Narva maanteest mere poole jääb oma rikkaliku ja omapärase ajalooga Vanasadama kant. Pirita linnaosa piiride lähistele jääb Maarjamäe ala, mis Liivi sõja ajal peetud lahingu tõttu kandis Stritbergi nime ja suhkruvabriku tõttu Suhkrumäe nime. Välisministeeriumi ning Kaasani kiriku vahel asunud Sibulakülast on samuti vähe juttu olnud. Kesklinna piiridesse jääb Mõigu piirkond, mille sajanditepikkune ajalugu väärib samuti uurimist ja tutvustamist.
