Kesklinn proovib ära võtta kuni 50 maja

Kesklinna valitsus tahab lagumajad sundvõõrandada

Kesklinna valitsus kavatseb algatada kuni poolesaja tagastatud või erastatud kinnisvara sundvõõrandamise, püüdes äärmusliku abinõuna sundida omanikud vastutama kaaslinlasi ohustavate majavarede eest.

Kesklinna vanema Elmar Sepa sõnul on tihtilugu raske vara omanikku üles leida. Tagastatud majade ja maa omanik elab välismaal või on maa korduvalt edasi müüdud. Kesklinna valitsusel puudub omandi kuuluvusest täpsem teave. See raskendab vara korrashoidmist ning linnapilti risustavate varemete ärakoristamise nõuet.

Tühjaks jäänud ja lagunevates majades pesitsevad heidikud, narkomaanid ja noortekambad. Lahtisest tulest puhkevad tulekahjud annavad pritsimeestele lisatööd. Mõne sara kustutamine on saanud peaaegu igapäevatööks. Eilne järjekordne väljakutse Rapla 3 suitsevasse risukuhilasse Lilleküla tõrjujaid ei üllatanud. Autojuhi kinnitusel ei jagu kordade üleslugemiseks sõrmi.

Kesklinna elamuosakonna juhataja Harry Välja tunnistas, et omanikud on jäänud korralikult pihtide vahele võtmata, sundimise ja trahvimisega pole eriti agarad oldud. "Paljud on juba selle aktsiooni peale helistanud, taotlevad kiirendatud korras luba lammutada või küsivad, mida teha tuleks," kinnitas Välja, et ähvardus majad käest võtta mõjub korralekutsuvalt.

Musta nimekirja sattunud omanikud nendivad, et neil ei ole raha pinnuks silmas olevate hoonete kordategemiseks ega mahalammutamiseks.

Ristiks kaelas oleva vara kogu täiega maha müümist pärsib lõputus bürokraatiavõrgus siplev maaerastamine, sest poolik omand kinnisvaraäris kaubaks ei lähe. Linn ei suuda aga uus- ja taasomanike maaerastamise ja tagastamise avaldusi piisavalt kiiresti läbi vaadata.

Kehvemas kandis ei pruugi ka kinnistu kaubaks minna. Poolpõlenud majavaret ja üle 1400 ruutmeetrist krunti Tallinn-Väikses müüakse juba kolmanda kinnisvarafirma abiga kolmandat aastat. "Lahtisaamiseks tuleks lihtsalt poolmuidu käest anda," kurdab kahjutules hävinud vara omanik.

Kesklinna asevanem Kaia Sarnet kinnitab, et omanikele on viimane hoiatus tehtud ning kui kuu aja jooksul midagi ette ei võeta, lükatakse tagurpidiprotsess käima.

Sarnet nentis, et hoonete võimaliku taasriigistamise korral tuleb linnal seal ise korda looma hakata või vara kiiremas korras uuele omanikule müüa. Eeskätt on eesmärk siiski praegused omanikud tegutsemisele sundida.

Pärnu tegi esimese katse

Paar aastat tagasi ähvardas Pärnu linnavalitsus sundvõõrandada peatänava ääres seisva telliseid pähe puistava esindusliku arhitektuuriga hoone.

Sundvõõrandamise algatamiseni ei jõutud, sest Saksamaal elanud omanikul õnnestus üle jõu käiv kinnisvara enne maha müüa. Hoone uus omanik kinnisvarafirma Ober Haus asus majale kohe elu sisse puhuma. Uuendustööd on lõpujärgus.

Pärnu linnavalitsus uusi sundvõõrandamisi üritama ei asu, kuigi ehitusjärelevalve ameti andmeil on linnas ridamisi laokil hooneid, mis sundvõõrandamist vääriks.

Kesklinna valitsuse algatuse läbiminek oleks esimene taasnatsionaliseerimine.

Kinnisasja sundvõõrandamise seadus

JÕUSTUS 22. JUULIL 1995

paragrahv 3 lõige 8

Ehitise võib omanikult võõrandada, kui maja kahjustab tunduvalt ümbrust või maastikupilti ja omanik ei ole seda talle ette kirjutatud tähtpäevaks lammutanud või korda teinud. Vara võõrandamise loa peab andma Eesti Vabariigi valitsus.

Asja käik: Kesklinna valitsus - linnavaraamet - linnavalitsus - siseminister - riigivalitsus