Kesklinna 120 pärnalast kasvavad Luual puukoolis
Soe sügispäike sunnib jakki pealt heitma. Pargime auto Luua mõisa südamesse, ligi 300 aastat vanade pärnade kõrvale pitsilise maja ette. Karukäpa puukooli juhi Madis Jürima (47) kodukontorit valvab valjult haukudes mustavalgekirju Tori (6,5).
Tuulekell iluaia värava kohal kõliseb. Rattaga poest tulnud puukooliomanik viib ostud tuppa ja haarab rulli mõõdulinti. Töömehed hakkavad kasvuala laiendamiseks maad mõõtma.
Kanadas Torontos kasvanud eestlane kolis vanemate sünnimaale seitsme aasta eest. Oma puukooli sisse seades tellis ta Hollandist 180 hariliku pärna ja suurelehise pärna hübriidi. “Elasin vahepeal Tallinnas ja tutvusin haljastusega. Tallinnas kasvab palju pärnasid ja vanad puud vajavad ikka väljavahetamist,” selgitab Jürima ettenägelikkust.
Puukooli tiheda võrguga värava alt puges kevadel paar jänest puudeni. “Üks jäi veel jalgupidi kadakate peale laotatud võrku kinni,” jutustab Jürima taba eest tõstes. Siin seisab ülemjuhataja ees korrektses rivis puudevägi. Kaarli puiestee allee jaoks väärilise rühi tarvis kasvavad üheksa-aastased pärnad bambuslattide naljal. Eriti kevadel on oht, et Luhal tuhisev põhja- ja kirdetuul pehmed ladvad kõveraks väänab.
Viimased kolm aastat on puid pügatud. Kuigi puukoolis töötab peale juhi veel kaks inimest, ei ole pealik tähtsat projekti teiste hoolde usaldanud. “Alleepuul peab alt 1,8–2 meetrit oksavaba olema. Oksi olen kärpinud ainult kujunduslikult, ladva kärpimine paneks kasvu kinni,” selgitab iluaiandusele spetsialiseerunud agronoomi ja maastikuarhitekti haridusega Jürima.
Mõlemal pool pärnarivi vonkleb maona must kummist veevoolik, mille “kraanidest” niriseb vajadusel iga puu juurtele tunnis neli liitrit vett. “Selline kastmissüsteem on Eestis unikaalne,” kiidab puukooli peremees.
Tallinn suurklient
Ükski teine Eesti linn pole Karukäpalt korraga nii suurt hulka puid tellinud. Aeg-ajalt helistavad pealinna ametnikud ja uurivad, kuidas puudel läheb. Tallinna tarvis kasvab puukoolis veel hulk pihlakaid, üks suur hõbevaher, harilik pärn ja 17 pooppuud.
On kaks liiki puid, mille ette kasvatamine Jürima hinnangul Eestis niipea ära ei tasu: saar ja jalakas.
“Siin on ebausk, et neil puudel on paha aura. Esimesel aastal panin 75 saart kasvama, olen neid maha raiunud ja osa võttis külm ära. Jalakatest olen ainult ühe müünud – noor abielupaar ostis omanimelise puu,” ütleb ta.
Sügiseselt veidi kolletanud nn Kaarli allee pärnasid silmitsedes ütleb Jürima, et kevadel on puude ümberistutamiseks tagumine aeg. Juba ülemöödunud sügisel jäid geotekstiilist konteinerid puude juurepahmaka jaoks väikeseks ja puud istutati avamaale. Nüüd tuleb pärnasid transportida juba meetrise mullapalliga.
Puutellimus maksab üle 350 000 krooni
Linn sõlmis lepingu 120 pärna ettekasvatamiseks 19. detsembril 2001. Ühe puu ettekasvatamine 6–8 sentimeetri jämeduseks ja 5–6 meetri kõrguseks 2005. aasta kevadeks maksab 2500 krooni, millele lisandub käibemaks. Kogu lepingu maksumus on koos käibemaksuga 354 000 krooni.
Praegu on linn maksnud 283 200 krooni, maksmata on veel 70 800 krooni.
Kuuendat aastat Vabaduse väljaku ja selle piirkonna detailplaneeringut ette valmistava Alver Trummal Arhitektide arhitekt Andres Alver ütles, et projekt on linnale üle antud. “Minu arvates läheb see järjest täpsemaks. Väga uljad tiivad on kadunud, aga ilmuvad uuesti. Tallinnale oleks sellist väljakut väga vaja,” ütles ta.
Säästva arengu ja planeerimise ameti juhataja Ike Volkovi andmetel on esindusväljaku detailplaneering antud paranduste tegemiseks tagasi arhitektidele. Mis projekti pidurdab ja millal võiks see volikokku jõuda, Volkov ei vastanud.
