Möödunud reedel kohtus Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Ilmar Pihlak Kesklinna linnaosa vanema Marek Jürgensoniga, kes soovib alates 1. maist südalinna piires autodele kiirus­piirangut 40 km/t.

„Uuringud näitavad, et ummikute suurenemist madalam piirkiirus kaasa ei tooks, küll aga väheneks hüppeliselt surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arv,” ütles Pihlak.

Professori sõnul kuluks praegu lubatust kümme kilomeetrit väiksema kiirusega sõites ühe kilomeetri läbimiseks teoreetiliselt 18 sekundit enam. „Seda ainult teoreetiliselt. Reaalne ajakulu oleks viis, maksimaalselt kümme sekundit kauem, sest ülekäigurajad ja foorid jäävad ju ikka samasse kohta,” selgitas Pihlak.

Krooniliste liiklushuligaanide hulk jääb Pihlaku sõnutsi tavaliselt 15–20% piirimaile. „Need inimesed sõidavad praegu linnas kiirusega 60–65 km/t. Kui piir tuua allapoole, siis võib loota, et see osa inimestest piirab oma kiirust umbes 50 km/t,” lausus Pihlak.

Helsingi eeskujuks

Kui võtta arvesse ka seaduskuulekaid autojuhte, jääks emeriit­professori sõnul traagiliselt lõp­pevaid liiklusõnnetusi oluliselt vähemaks. Tallinn peaks Pihlaku arvates sõidukiiruste lubamise puhul eeskuju võtma Helsingist, kus kesklinna linnaosavalitsuse otsusega on viimased neli aastat kehtinud piirkiirus 30 km/t.

Kesklinna vanem Marek Jürgenson juhindus ettepanekut tehes enda sõnul liiklusohutuse põhimõttest. „Tallinnas hukkub 10 000 auto kohta kolm korda rohkem inimesi kui Helsingis, hukkunud jalakäijaid on üle kahe korra rohkem,” ütles linna­osavanem.

Transpordiameti liiklusteenistuse direktor Mati Songisepp leidis, et idee on sellisel kujul liiga toores. „Tuleks läbi viia analüüs, kus ja miks õnnetused toimuvad. Kõige hullemad on üksikud kihutajad ja piirkiiruse alandamine neist ei päästa,” leidis ta.

Kindlasti tuleks Songisepa hinnangul tõhustada järelevalvet. „20% rikub reegleid pidevalt, teist sama palju sõidab ülikorralikult. Vahepealsed kõiguvad, kuid järelevalve distsiplineeriks neidki,” lisas ta.

Liiklusteenistuse juht nõustus, et piirkiiruse alandamine ei tihendaks ilmselt ummikuid Tallinna kesklinnas. „Juba praegu ei ole võimalik päevasel ajal sõita kiiremini kui 30 km/t. Seepärast tulekski esmalt analüüsida, mida selline muutus meie liiklusele üldse annaks,” arvas liiklusjuht.

60 km/t jäi Nõukogude aega

•• Varem on Tallinnas liikluspiirangut muudetud ühe korra: iseseisvuse taastanud Eesti Vabariik kehtestas Nõukogude ajal linnas kehtinud 60 km/t asemele siiamaani kehtiva 50 km/t. Tallinna piirkiirus on kogu aeg olnud 10 km/t suurem kui Helsingis: põhjanaabrid kehtestasid Helsingi kesklinnas 40 km/t 1992. aastal, samal aastal hakkas Tallinnas kehtima linnasisene kiirus 50 km/t. 

•• Tallinna liiklusteenistuse juhi Mati Songisepa sõnul on Helsingi kesklinn teistsuguse planeeringuga kui Tallinn ja seda tuleks samuti arvesse võtta. „Seal on palju ühesuunalisi paralleelteid ning tihedam järelevalve kui meil,” täpsustas ta.

•• Liikluskooli juhi Johannes Pirita hinnangul peaks tähelepanu pöörama eelkõige sujuvalt sõitmisele. „Milleks kiirust alandada, ma ei mõista, see on niigi madal. Teiseks tuleks vaadata, kui palju liiklusõnnetusi jalakäijatega nimelt piirangut taotleval alal juhtub, ja selle põhjal edasised otsused teha,” leidis Pirita.

•• 40 km/t piirkiiruse kehtestamise idee oli Tallinnas arutlusel ka 2004. aastal.