Kesklinna magus maatükk on lagastajate pärusmaa

Ad­mi­ra­li­tee­di bas­sei­ni äär­se­tel kin­nis­tu­tel Tal­lin­nas laiu­tab en­dist­vii­si tüher­maa.

Vii­ma­sel ajal on taas kõva hää­le­ga rää­gi­tud Tal­lin­na me­re­le ava­mi­sest, me­reäär­sed lood on ka „Kul­tuu­ri­pea­linn 2011” prog­ram­mi üks nur­ga­ki­ve. Ome­ti on n-ö Tal­lin­na vä­rav kõike muud kui lin­na si­se­ne­ma kut­suv – Va­na­sa­da­ma Ad­mi­ra­li­tee­di bas­sei­ni, Me­re puies­tee ja Aht­ri tä­na­va va­he­li­sel alal ve­de­leb maas prügi, ko­gu­ne­vad kaht­la­sed kam­bad ning ko­ha­ti vöökõrgu­ses­se hei­na on sõtku­tud hulk jalg­ra­du.

Kin­nis­tu on Ühen­da­tud Ka­pi­ta­li ja Skans­ka EMV kaa­so­man­dis, kuid hea­kor­ra­ko­hus­tu­se ko­gu tüher­maa üle on võtnud en­da kan­da Eu­ro­Park Es­to­nia OÜ, kel­le vä­li­park­la asub sa­mu­ti sel­lel maatükil. „Roh­tu-hei­na nii­da­me ja ko­ris­ta­me iga nä­dal. Ku­na ala tu­le­vik on eba­sel­ge, siis täien­da­vaid in­ves­tee­rin­guid hal­jas­tus­se ei ole mõtte­kas te­ha,” ütles fir­ma te­gev­juht Ka­rol Ko­va­nen.  

Prügi kan­tak­se Ko­va­ne­ni sõnul kin­nis­tu­le mu­jalt, sa­mu­ti tu­leb pi­de­valt rin­da pis­ta prügi­hu­li­gaa­ni­de­ga. Ka sel aas­tal on tüher­maa­le kum­mu­ta­tud mi­tu koor­mat­äit ehi­tusp­rah­ti ja au­to­reh­ve. „See on inimk­äi­tu­mi­se ano­maa­lia, mil­le ta­gajär­gi me kõrval­da­me,” li­sas ta. Väik­sem prügi kan­dub kin­nis­tu­le ka tuu­le­ga, kin­nis­tu ühte ser­va on prügi­kas­tid ase­ta­nud kõrval asuv Me­re­kes­kus.

Ühi­ne­nud Ka­pi­ta­li aren­dusp­ro­jek­ti juht Hei­ki Ki­vi­maa ei soo­vi­nud en­nus­ta­da, mil­lal tä­na­vu ke­va­del lin­nalt 2016. aas­ta­ni aja­pi­ken­dust saa­nud pro­jekt kin­nis­tul el­lu viiak­se. „Va­he­peal ot­si­si­me ke­da­gi, kes soo­viks alal püsi­valt te­gut­se­da, aga ei leid­nud,” mär­kis Ki­vi­maa.

Hil­ju­ti toi­mu­sid kõnea­lu­sel alal Tal­lin­na me­rep­äe­vad, mis tõid kok­ku ar­vu­kalt hu­vi­li­si. SA Tal­linn 2011 kom­mu­ni­kat­sioo­ni­juht And­ri Mai­mets kin­ni­tas, et kui kul­tuu­ri­pea­lin­na aas­taks on ümb­rus en­di­selt hoo­nes­ta­ma­ta, siis on sih­ta­su­tus val­mis seal kor­ral­da­ma nii me­rep­äe­vi kui ka muid kul­tuu­riüri­tu­si.   

Sea­dus lu­bab oma­ni­kul söö­tis ja suu­re, ent käi­da­va maa­lah­ma­ka ae­da­de­ga eral­da­da ja sul­ge­da, ent lo­gis­ti­li­selt muu­daks see sa­da­maa­la­le lä­he­ne­mi­se kee­ru­li­seks. Tal­lin­na kesk­lin­na hal­dus­ko­gu esi­mees Mai­mu Berg nõus­tus, et linn peaks ni­me­ta­tud ala­le roh­kem tä­he­le­pa­nu pöö­ra­ma. „Ro­ter­man­ni kvar­tal on nüüd ilu­sas­ti kor­da teh­tud, aga Ad­mi­ra­li­tee­di ümb­ru­ses po­le lood pa­ra­ne­nud. On jut­tu ol­nud võima­li­kust sea­du­se­muu­da­tu­sest, et lin­nal oleks se­ni­sest suu­rem sõnaõigus eraoman­dis­se kuu­lu­va va­ra pu­hul,” ütles Berg.

Suurarenduse ajapikendused

•• Linn müüs maa-ala Ühendatud Kapitalile 2000. aasta suvel 100 miljoni krooni eest.

•• Toona nõudsid müügitingimused ehituse algust üheksa kuud pärast detailplaneeringu kehtestamist.

•• Detailplaneering kehtestati 2006. aasta 1. novembril, kuid 2008. aastal anti arendajatele ehitusega alustamiseks esimest korda ajapikendust, kuna nad ei suutnud mahukale arendusele finantseerijat leida.

•• Tänavu kevadel anti ehituse valmimise tähtajale pikendust 2016. aastani.

•• Leppetrahve Tallinna linn rakendanud ei ole, väites, et see pole ei arendaja ega linna huvides.

••  Arendaja leidis, et projekt on nii Tallinna kui ka regiooni mastaape arvestades ülimahukas ja välisfinantseerimine selle läbiviimiseks ainuvõimalik.

•• Maa-ala on praegu Ühendatud Kapitali ja Skanska EMV kaas-omandis. Sinna peaks kokku kerkima 15 hoonet, sealhulgas 1000 korterit.

•• Kultuuripealinnal käivitub sügisel avalik ideekonkurss „52 ideed”, mille raames võib iga tallinlane esitada oma visiooni ka selle maa-ala kasutamise kohta. „Alates näiteks ajutise vaba aja ala loomisest (mänguväljakud, rulapark vms) lõpetades mis tahes muu linnarahvast kohale meelitava sündmuse, häppeningi või perfomance’iga,“ märkis Andri Maimets.

••2007. aastal tegi Eesti arhitektide liit ettepaneku võtta Tallinna ajaloolise sadama kohal asuv Vanasadama Admiraliteedi bassein kaitse alla ning kujundada see Tallinna mereväravaks, ehitades alale 21. sajandi linnakeskuse.

•• Heakorraküsimustega tegeleb linnas üldjuhul munitsipaalpolitsei amet, suuremate keskkonnaalaste rikkumiste korral ka Tallinna keskkonnaamet.