Kesklinnas ja eriti vanalinnas käivad inimesed palju ka mujalt Tallinnast, sest siin asub enamik linna ameti- ja lõbustusasutusi. Samuti tuleb vanalinnaga tutvuma 90 protsenti Eestit külastavatest välisturistidest. Kus on palju rahvast, seal on ka rohkem kuritegevust. See on kesklinna eripära ja suurema kuritegevuse põhjus.

Millised on kesklinna kõige ohtlikumad piirkonnad või tänavad?

Kõige rohkem on kuritegevust vanalinna piirkonnas, esile tõusevad Suur-Karja, Viru, Aia, Nunne ja Pikk tänav. Aeg on näidanud, et kui mõnes piirkonnas patrullimist tihendada, siis liigub kuritegevus sealt mujale, kus patrull nii tihti ei käi. Üks suur tegur kuritegude toimepanemise juures on inimeste hoolimatus. Samuti alkoholi liigtarbimine. Vanalinna tänavad on kuritegevuse poolest ohtlikud, sest seal liigub palju turiste, seal on palju baare ja klubisid. Üksik inimene öisel tänaval, eriti kui ta on ilmsete joobetunnustega, on ahvatlev ja kerge saak.

Millised on enam levinud kuriteod?

Salajased vargused – vargused autodest, poodidest ja taskuvargused, neist viimane on kesklinnas kõige levinum kuriteoliik. Kesklinna politseil on isegi erigrupp nendega tegelemiseks. Nagu politseile jäävad meelde kurjategijate näod, õpivad ka kurjategijad politseinikke üsna kiiresti nägupidi tundma ja seetõttu tuleb neid mehi tihti vahetada. Siin on meile appi tulnud ka politseikooli ja sisekaitseakadeemia kursandid. Taskuvargad ei tegutse ainult tänaval, teine meelispaik on ühissõidukid ja peatused. Kui nad mõne politseiniku ära tunnevad, siis kaovad kohe.

Autodesse sissemurdmiseks sobivad varastele kõik hoovid ja kõrvalised kohad, kus auto on järelevalveta ning puudub signalisatsioon või on omanik midagi autosse ripakile jätnud. Siit soovitus – pane alati kõik esemed, ka tühised ja mõttetud asjad, silma alt ära. Ja kõige parem on autos üldse liigseid esemeid mitte hoida, sest narkomaan on kõigeks valmis ning kui midagi võtta on, siis võtab ta parema puudumisel kasvõi tühise kassetikarbi.

Kes langevad kõige tihedamini pahategijate ohvriks?

Kolmandik ohvritest on tavaliselt joobes, neist kolmandik omakorda turistid. Need andmed puudutavad tänavakuritegevust.

Millised on kõige ohtlikumad kellaajad kesklinnas liikumiseks?

Ühte kindlat kellaaega on raske välja tuua, pigem sõltub kuritegude toimepaneku kellaaeg aastaajast, ilmast ja teatud üritustest linnas. Taskuvaraste eest tuleks hoiduda ning silmad lahti hoida ühissõidukites sõites. Eriti tähelepanelik tuleb olla sisenemisel ja väljumisel tekkivas rüseluses.

Seoses talve tulekuga soovitaks tähelepanelik olla ka töö juures. Väga palju pannakse toime vargusi tööruumidest, inimesed eeldavad, et sinna võõras sisse ei pääse ning jätavad sageli oma asjad järelevalveta. Seega tasub alati vaadata, kes koridoris on – kui on võõras, siis alati tuleb küsida, kelle juurde ja miks.

Millised kambad kesklinna piirkonnas liiguvad, kui suured on nende mõjualad?

Enamik kurjategijaid on väljastpoolt kesklinna. Tullakse näiteks Maardust ja teistest Tallinna linnaosadest. Samuti on palju isikuid pärit Ida-Virumaalt. Kui tavaliselt on piirkonna kurjategijaist oma territooriumilt pärit 80 protsenti, siis kesklinnas on see arv 20. Kuna meie kurjategijad on valdavalt mujalt pärit, on keerulisem ka kuritegude avastamine.

Kui rääkida kogunevatest kampadest, kelle eesmärk on kindlat liiki kuriteod, siis saab ainukesena välja tuua taskuvargad, kes tegutsevad organiseeritult. Nende tegutsemise ja kogunemise kohtadeks on näiteks Mere puiestee, eriti siis, kui sadamasse on sisse tulnud laev ning inimesi liigub tavapärasest rohkem. Aia tänav, Vana-Viru tänav, Viru tänav ja kindlasti ühissõidukite peatused.

Samuti ei tohi unustada seda, et kesklinn on Tallinna südames ning siin on palju kohti, kus armastavad koguneda noortekambad, näiteks Viru tänav, Musumägi, Harjumägi, Taani kuninga aed. Kui kojuminekuga jäädakse hilja peale, siis tasub minna koos sõbraga. Kõige kasulikum on aga võtta takso. Igale võõra inimese pöördumisele ei tohiks reageerida.

Narkomaanid liiguvad tavaliselt üksikult või paarikaupa. Nad ei kogune gruppidesse ning süstimiseks otsivad nad vaikset ja rahulikku kohta. Joobes olles on neil väliselt sarnased tunnused alkoholijoobes oleva inimesega, ainult alkoholilõhna ei tule suust. Narkomaanid on suhteliselt ettearvamatud ning pimedal tänaval on nad ohtlikud, seega on parem neid vältida. Kui mitte igal narkomaanil, siis igal teisel küll on nuga taskus. Südalinnas on üks narkomaanide kogunemiskohti Mere puiesteel Rotermanni kvartali mahajäetud ja põlenud laohoonetes. Teatud kontingendile meeldib sadamas käia soomlastelt raha pommimas ning samas on seal ka tütarlapsed, kes end väikese tasu eest müüvad ning teenivad sedasi raha järgmise doosi jaoks.

Kui palju on kesklinnas politseipatrulle?

Ööpäevas on väljas kaheksa autopatrulli ja 14 jalgsipatrulli. Sõltuvalt päevast, vajadusest ja kellaajast on nad väljas erinevalt. Ööpäeva jooksul on kokku 15–30 patrulli, vajadusel ka rohkem. Tuleva aasta algusest suureneb tänaval patrullivate konstaablite arv 20 võrra, mis lubab meil ööpäeva ringi kolm patrullmeeskonda tänavatele juurde panna. Tänu patrullidele on ka kuritegevus vähenemas. Tallinnas on neli territoriaalset üksust, kuritegevuse avastamise protsent on kesklinnas kõige nigelam, kuid võrreldes näiteks naaberpealinnade Helsingi ja Riiaga, oleme üsna heas seisus.

Millist osa mängivad kuritegude avastamisel kõikvõimalikud turvakaamerad, millega politsei linna jälgib?

Vargad ja röövlid, kes on Tallinnas juba veidi aega tegutsenud, teavad kaamerate asukohti ja püüavad neid alasid vältida, sest mitmelgi juhul on kaameratest nähtava pildi tõttu piirkonda saadetud patrull, kes pahategijad vahetult teolt või selle järel on kinni pidanud. Sellistest sündmustest saadud kaamerapilt on aga hiljem kohtus väga heaks tõendusmaterjaliks. Kaameraid on üleval sadakond, neid tuleb pidevalt juurde, samuti muudame nende vaatevälja või asukohta.

Kas linnaplaneerimisel politseiga arvestatakse?

Kindlasti tahame, et politseil oleks planeeringute tegemisel suurem sõnaõigus. Käsil on ka koostööprojektid kesklinna suuremate territooriumidega. Näiteks Viru hotelli abiga on paremini jälgitav hotelli ümbrus ja baarid, liikumisteed sadamast hotelli ja Tammsaare park. Tammsaare pargi asjus oli meil hiljuti kohtumine Soome kolleegidega. Tamperest pärit arhitekt teeb pargile turvalise keskkonnaplaneeringu, kus ta toob välja oma ettepanekud, kus on arvestatud pargi ajaloolist tausta, läbikäidavust, kellaaegu. Nende taustal on ära toodud sobiv valgustus, teede laius, põõsaste tihedus, puude jämedus, pinkide suurus. Projekt on alles ettevalmistamisjärgus, järgmine kohtumine on meil juba detsembris.