Kesköine missa katoliiklastelt
LITURGIA: Tallinna Peeter Pauli kirikus on täna öösel jumalateenistus nagu Vatikanis
Eesti katoliku kogudustes teenitakse poola, vene, leedu, inglise ja eesti keeles
Ülestõusmisöö jumalateenistus kantakse täna südaööl üle Tallinnast katoliku usu Peeter Pauli kirikust, kus teenib Püha Tooli esindaja Eestis, sakslasest piiskop Erwin Ender. Peeter Pauli kirik ehitati möödunud sajandi esimesel poolel ja oli ühtlasi esimene katoliku kirik pärast 16. sajandi reformatsiooni. Pikka aega oli see ainuke mitte-eestlastest koosneva väikese kogudusega katoliku kirik Eestis, praegu tegutseb Eestis kaheksa kogudust ligi 4000 liikmega.
“Eesti katoliku kirik taastati pärast reformatsiooni iseseisvana 1924. aastal, kuid nõukogude võimu ajal see kaotati ning 50 aastat töötasid ainult Tallinnas ja Tartus tegutsenud väikesed kogudused,” rääkis prantslasest peavikaar Eestis Philippe Jourdan (37).
“Siin tegutses pikka aega vaid üks läti preester kuni oma surmani kümme aastat tagasi,” rääkis isa Philippe.
Viimastel aastatel on lisaks kahele eesti preestrile katoliku kirikusse tööle tulnud mitu poolakat ja ameeriklast, paar prantslasest ning üks hispaanlasest preester. Preestriks õpib neli eestlast.
“Olgem paremad, siis oleme ka arvukamad,” vastas isa Philippe diplomaatiliselt küsimusele, kui suurena tema tuleviku katoliku kirikut Eestis näeb.
“Ühist keelt meie rahvusvahelisel preesterkonnal pole, sest mõned tulid alles hiljuti,” tõdes vähem kui kaks aastat tagasi Eestisse peavikaari kohale asunud head eesti keelt rääkiv isa Philippe. “Õppisin kaks tundi päevas eesti keelt ning poole aasta pärast võisin teenida,” rääkis peavikaar. “Aga see käis algul üsna algelises eesti keeles.”
Prantslasest peavikaar
Enne Eestisse tulekut oli Philippe Jourdan Baltimaade kohta lugenud ajalooürikutest, kus on kirjas, et siin elasid juba Rooma impeeriumi ajal mingid hõimud, ning ühe hilisema, Nõukogude Liidu kohta kirjutatud raamatu järgi teadis ta, et siin elavad eestlased, kellel on väga raske ja kummaline keel.
Ehitusinsenerist pärast seitsmeaastast õppimist preestriks saanud Philippe Jourdan nimetas Eestisse tulekut põnevaks seikluseks. Enne töötas ta Pariisis üliõpilaste kaplanina. “Pakkumine Eestisse tulla oli üllatus, niisugune, nagu Jumal inimestele pakub – otsustasin ühe päevaga ettepaneku vastu võtta,” kõneles isa Philippe.
Inseneriks õppides oli ta käinud vene keele kursustel. “BreÏnevi ajal arvati Prantsusmaal, et Nõukogude Liidus võib saada ehitustööd, ning paljud õppisid vene keelt,” rääkis peavikaar.
Katoliku teenistusi peetakse Eestis poola, vene, leedu, inglise ja eesti keeles. Lisaks Tallinnale ja Tartule on uued kogudused tekkinud Pärnus, Valgas, Narvas, Ahtmes, Kiviõlis ja Sillamäel. Ida-Virumaa koguduste rohkust põhjendas isa Philippe sealse rahvusliku koosseisuga. “Seal elab palju valgevenelasi ja ukrainlasi. Kuid sealsete koguduste rajamine pole olnud katoliku kiriku ettekavatsetud poliitika.”
Jumalateenistus nagu Vatikaniski
Püha Tooli esindab Eestis sakslasest piiskop ehk apostellik nuntsius Erwin Ender, kes elab Vilniuses, kuid tuli lihavõttepühadeks Eestisse ning teenib laupäevaöisel teenistusel Peeter Pauli kirikus. “Ta teenib ladina keeles ja jutluse, mis tõlgitakse, peab saksa keeles,” selgitas piiskopi äraolekul teda Eestis esindav isa Philippe. Enderiga koos teenib neli-viis preestrit.
Enne pool aastat tagasi Baltimaade katoliku kiriku piiskopiks tulekut töötas Erwin Ender Sudaanis. “Piiskopi soov on, et katoliku kiriku pea Rooma paavst Johannes II tuleks uuesti Eestisse,” avaldas isa Philippe piiskopi mõtte.
Täna südaööl Peeter Pauli kirikust üle kantav teenistus on sisuliselt samasugune kui see, mida kogu maailm jälgib Vatikanist. “Meie liturgia on veidi lühem kui Vatikanis, kestab umbes kolm tundi,” täpsustas isa Philippe. Telerist näeb seda umbes poolteist tundi.
Ülestõusmispühade kesköine jumalateenistus on vanim liturgia kirikus, mida on peetud alates 4. sajandist. Viimastel aastatel on kesköist missat pidama hakatud ka Eesti luteri kirikuis.
“Inimesed kogunevad kiriku hoovi ja ühest suurest paasaküünlast – nagu Kristuse valgusest – süüdatakse väiksed küünlad,” tutvustas isa Philippe missa käiku. Siis minnakse protsessiooniga kirikusse ning tuleliturgiale järgneb sõnaliturgia, mille jooksul võetakse läbi inimkonna lunastuse lugu kuni Kristuse ülestõusmiseni.
“Järgnev ristimisliturgia on väga vana traditsioon just ülestõusmisööl. Sel ajal ristitakse täiskasvanuid ning täna öösel laseb end Peeter Pauli kirikus ristida 12 inimest,” rääkis peavikaar. Teenistus lõpeb armulauaga.
Esimene jumalateenistuse teleülekanne tehti Eestis 24. detsembril 1988 Tallinna Toomkirikust, mullu said Eesti televaatajad teenistusi jälgida juba 12 korda aastas.
Isa Philippe kahetses, et tänaöine jumalateenistus ei ole otseülekanne, vaid peetakse tegelikult mõni tund varem ja salvestatakse. “Inimestel, kes sooviksid südaööl meie kirikusse tulla, ei ole selleks võimalust,” kahetses peavikaar.
