Keskpolügoonil haigutab hiiglaslik lageraieala
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on aasta algusest Kuusalu vallas asuval Kaitseväe polügoonil uue harjutusväljaku tarbeks lagedaks raiunud sadu hektareid metsa, mille tulemuseks on Eesti taasiseseisvumisaja suurim raielank.
RMK Kirde regiooni peametsaülema asetäitja Ilmar Paal tunnistas käimasolevate raie-tööde mastaapsust. “Raie toimub kaitsejõudude tellimusel vastavalt keskpolügooni detailplaneeringule. Rajame sinna sihtmärgialasid ning harjutus- ja laskeväljasid,” rääkis Paal. “Esimeses järgus võetakse maha 300-400 hektarit metsa, milles olevad vääris- elupaigad ja jõe kaldaalad jäävad laiema ribana kasvama. Kukepalu laskevälja harvendati tugevamalt, kui seda tavalise harvendusraie käigus tehakse.”
Suuremahulised raietööd läksid keskpolügoonil lahti tänavu jaanuaris, kui oli jõustunud uus metsaseadus, mis lubas RMK-l riigikaitsemaadel olevaid metsi majandama hakata. “Kuna antud juhul ei ole tegemist metsa- vaid riigikaitsemaaga, käivad raied mingil määral ka praegu,” selgitas Paal, miks langetatakse metsa vaatamata kehtivale raierahule. “Esimese osa peame kaitsejõududele üle andma juba augusti lõpuks ning pärast seda peaks selguma ka, kui suured tulevad järgmise aasta raiemahud.”
Polügooni Lõuna sihtmärgi pea 240 hektaril toimuvaid raie-töid korraldava Loobu metskonna metsaülema Eerik Väärtnõu kinnitusel tuleb arvestuste kohaselt hiiglaslikult langilt müügiks ligi 29 000 tihumeetrit puitu. “Võib öelda, et antud juhul on tegu Eesti taasiseseisvumisaja – kui mitte läbi aegade – suurima raielangiga üldse,” ütles Väärtnõu, märkides, et seaduse mõistes tegeletakse praegu metsa raadamisega, mille käigus muutub maa sihtotstarbelt riigikaitsemaaks. “Eesti keskmised lageraielangid on vaid kuni paari hektari suurused,” selgitas ta.
Ligemale 12 000-hektarilise keskpolügooni ülem leitnant Avo Virk tähendas, et lagedaks raiutavale alale tuleb kaudtulerelvade sihtmärgi ala, kus saab hakata läbi viima haubitsate, miinipildujate ja ka erinevate meeskonnarelvade nagu tankitõrje- ja õhutõrjerelvade õppelaskmisi. “Enne kasutuselvõttu on sinna vaja teha veel tuletõkketeid, et tulekahjude riski vähendada,” sõnas Virk. “Ühte laskevälja on osaliselt kaitseväe vajadustele vastavaks harvendatud ning viis laskevälja tuleb veel rajada.” Sihtmärkideks paigutatakse alale püstkojalaadsed rajatised. Kokku tuleb polügoonile kuus laskevälja.
Kaitseväe pressijaoskonna ülem Georgi Koko‰inski sõnul võetakse uus sihtmärkide ala kohe jooksvalt kasutusele. “Esimesed kaudtulega laskmised viidi seal läbi 155-millimeetristest haubitsatest juba tänavu aprilli lõpus,” lausus Kokošinski, lisades, et polügooni hakkavad kasutama kõik kaitseväe väljaõppekeskused.
Siiski ei tee uue harjutusväljaku valmimine lõppu Lätis korraldatavatele kaudtulerelvade õppustele. “Keskpolügoon on mõeldud mitte suuremate üksuste kui kompanii tasemel lahinglaskmiste läbiviimiseks,” nentis Kokošinski.
Veel pole teada, millal polü-goon lõplikult valmib ja kui palju selle väljaarendamine maksma läheb.
