Keskraamatukogu hakkab e-raamatuid laenutama
Tallinna keskraamatukogu e-laenutus tuleb veebipõhine ja laenutatava raamatu allalaadimise asemel peab lugemiseks kasutama spetsiaalset internetikeskkonda. „Seda mitte ainult turvalisuse, vaid ka muudel kaalutlustel. Nii saavad näiteks õpilased e-raamatut lugeda mitte ainult oma koduarvutist, vaid ka vaba tunni ajal kooli- või raamatukoguarvutist – vaja on vaid keskkonda sisse logida ja kohe lugema hakata, tülikas faili allalaadimise aeg jääb ära,” selgitas Tallinna keskraamatukogu teenindusdirektor Triinu Seppam. E-raamatu lugemiseks piisab tavalisest arvutist ja erilist e-lugerit pole tarvis. Ainsaks piiranguks jääb veebiühenduse vajadus, mis üldjuhul pole vähemasti linnas probleemiks.
Seppami sõnul valmib laenutuseks vajalik tarkvara selle aasta lõpus, mis tähendab, et laenutama saab hakata järgmise aasta jooksul. Raamatute valik tuleb muidugi võimalikult suur, kuid oma piirid seab nii eestikeelsete e-raamatute valik kui ka raamatukogu rahakoti paksus. „Esmajärjekorras soovime komplekteerida ikkagi eestikeelset e-raamatut ja eesti autorite loomingut, aga kindlasti ei välista me ka inglis- ja venekeelsete e-raamatute komplekteerimist. Ilukirjandusest eelistame proosat ja tuntumaid-hinnatumaid luuletajaid. Kindlasti soovime osta ka teabekirjandust,” loetles Seppam.
Umbest 350 raamatut
Digiraamatute keskuse looja Margus Küppari sõnul on praegu eesti keeles saadaval umbes 350 digiraamatut, aasta lõpuks peaks neid olema kuni 1500. Võrdluseks võib tuua, et üksnes 2010. aastal ostis Tallinna keskraamatukogu 3204 eestikeelset teost.
Keskraamatukogu e-laenutuse loomine läheb maksma umbes 40 000 eurot ja valmiva tarkvaraga saavad hiljem soovi korral liituda ka teised.
Teadusraamatukogudes on e-kirjandus ammu kättesaadav – näiteks Tartu ülikoolis on e-kataloogi kaudu kättesaadavad vähemalt 23 450 e-raamatut. Ligipääs teaduskirjanduse digikogudele on ka Tallinna ülikoolidel.
Digiraamat pole odav lõbu
•• Kuigi esmalt võib jääda mulje, et mis see e-raamat ikka maksab – paberile ja kaanepapile ju raha ei kulu! –, siis tegelikult on e-raamat vaid umbes kolmandiku võrra odavam kui paberraamat ja seega ei saa raamatukogu ka e-raamatuid suurtes kogustes kokku osta.
•• E-raamatu hinnast moodustab käibemaks 20% (paberraamatutel on see 9%) ja ülejäänud hind moodustub litsentsitasudest autoritele ja tõlkijatele ning töörahast toimetajatele ja digiteerijatele. Seega ei tule e-raamat raamatukogule sugugi tasuta kätte ja raamatute eksemplaarsus jääb küllaltki tagasihoidlikuks.
•• „Oleme küll mõelnud, et näiteks laste- ja noortekirjandust võiksime lisaks paberkandjal raamatutele tellida esialgu ka kolm kuni viis eksemplari e-raamatuna,” prognoosis Seppam ja kinnitas, et vastavalt sellele, kui populaarseks e-laenutus kujuneb, saab ka komplekteerimispõhimõtted üle vaadata.
