Möödunud aasta pikk soe sügis ja sellele järgnenud kohati lumevaene ja käre talv hävitas hulga roosiistikuid. Külmavõetud, elutud tüükad muutsid roosilembese aiapidaja meele mõruks – kevadel tuli kõike taas otsast alustada.

Algajat roosikasvatajat üllatab kindlasti taime nõudlikkus ja tundlikkus. Kõik roosid vajavad päikesevalgust ning kuivemat kasvupinda. On tõsi, et roosid nõuavad palju pühendumist ja tähelepanu, kuid nende kasvatamise algtõdesid pole ka liialt palju.

Sügisene tagasilõikus tehakse taimele esimeste öökülmade saabudes, et istiku varred jõuaksid talve tulekuks puituda. Talveks tuleb õrnemad sordid kindlasti katta.

Roosid on vastuvõtlikud haigustele ning seenhaigustest (jahukaste, ebajahukaste) ja kahjuritest (lehetäid) pääsemiseks tuleb kasutada taimekaitsevahendeid.

Kahjuritõrjeks sobivad uued laiaspektrilised preparaadid: Decis, Danadim ja Fastac. Seenhaiguste tõrjeks on hea vahend aianduspoodides saadaolev taimekaitsevahend Topas.

Väetamine

Roos vajab heaks kasvuks lisatoitu. Lisaks spetsiaalsetele roosiväetistele sobib kasutada ka suvelilleväetist. Ettevaatust väetiseveega päikeselistel päevadel: päike kõrvetab lehele sattunud väetisevett. Tulemuseks on tumedad laigud lehtedel!

Selle aasta sordisoovitused

•• Sordivalik lööb hinge kinni pea igas aiapoes. Hortes pakub miniõiega talvekindlat roosi ‘Top Marks’, Inglise roosi ‘Scepter´d Isle’ ja topeltõielist ‘Hudge Halli’.

•• Hansaplant soovitab uute sortidena antiikroose ‘Caramella’ ja ‘Ashram’.

•• Lausistutuseks soovitatakse isepuhastuva õiega roosi ‘Fredensborg’, sest pärast õitsemist pole õisi vaja lõigata, need pudenevad sujuvalt ise ega jäta varre külge kuivanud õietutsakat.

•• Et roos vajab puhkeperioodi, tuleb ampli- ja aiavaasiroosid talveks maha istutada või panna hoiule jahedasse ruumi.

•• Roosi talvitumistemperatuur on –1 kuni –4 kraadi. Tavaline kartulikelder roosile talvitumiseks ei sobi.

Uued sordid

Peenraroos

‘Sahara’ (pildil)

•• “Värvi vahetav” peenraroos ‘Sahara’ on roosiaia tõeline ime. Puhkenud õis on soojalt oranÏikas. Õitsemise lõpuks on aga peenral täiesti uut värvi taim – ‘Sahara’ lahtised õied on tumeroosad ja valgete krähmudega. Müsteerium roosipeenral! ‘Sahara’ on aretatud 1996. aastal. Põõsas on jõulise kasvuga, kõrgust u 60 cm, hea haiguskindlusega ning talvitub rahuldavalt.

Isepuhastuva õiega

‘Fredensborg’

•• Lausistutuseks soovitatakse isepuhastuvat roosi ‘Fredensborg’, mille õisi pole pärast ära-õitsemist vaja lõigata, sest need pudenevad sujuvalt ise ega jäta varre külge kuivanud õietutsakat.

Aianõuanne: istuta roos sügavale!

Mihkel Saar

•• Roos juurdub hästi, kui tema pookekoht istutatakse 5–7 cm sügavusele peenrasse. Alguses näeb istik küll välja nagu “uputatud”, sest pungi jääb ka maa sisse, kuid sügav istutus kaitseb taime paremini talvise külma eest.

•• Kasuta istutamisel ka roosidele mõeldud istutussegu, mis parandab mullastruktuuri. Roos vajab seda rohkem kui ükski teine taim.

Nostaligialill malve

Kesksuvest sügiseni õitsev vanaemade peenralill on nüüd saadaval ka madalama sordina ega vaja seetõttu toestamist. Pastelse lillaka tooniga ‘Elise Heugh’ vajab päikeselist ning kuiva kasvukohta. Lill harmoneerub hästi kurerehadega. Kes aga soovib peenras kontrasti näha, paigutagu lille ümber kõrrelisi!