Kesktalvine Harjumaa kubiseb talvitama jäänud kuldnokkadest
Linnuvaatlejad tõdevad sel talvel imestusega, et hoolimata lumest ja suhteliselt külmast ilmast kohtab looduses tavatult palju kuldnokkasid.
Suurimale kuldnokaparvele sattusid eile Jõelähtmes Eet ja Aarne Tuule, loendades ühes suures kuldnokaparves kokku ligi pool tuhat lindu. Mõnevõrra väiksema vaatluse registreerisid hiljuti ka linnumehed Uku Paal ja Margus Ots, kes loendasid Keilast veidi eemal asuva Karjaküla rebasefarmi juures korraga ligi 450 kuldnokka. „Hoolimata kehvast ilmast istus elektritraatidel tohutu kuldnokaparv,” rääkis Ots. „Sellise hulga nägemist talvel varasemast ei mäletagi.”
Otsa kinnitusel pole tegu ülivarajaste soojalt maalt saabujatega, vaid hulganisti Eestisse talvitama jäänud lindudega.
„Kuna sügis oli pikalt soe ja päris krõbedat talve pole õigupoolest olnud, on selliseid ekstreemseid talvitajaid seekord Eestis üldse rohkem,” märkis ta, lisades, et peale arvukate kuldnokkade on linnuvaatlejad sel talvel kohanud ka lõokesi ja siia kanti harva talveperioodiks jäävaid suur-laukhanesid. Sõrves nähti hiljuti ringi lendamas isegi must-lepalindu, kes peaks muidu alles aprillis lõunast välja ilmuma.
Ornitoloogide hinnangul jääb olenevalt talvest Eestisse aastati keskmiselt sada kuni paar tuhat kuldnokka. „Tehes järgmise perioodi hinnanguid, võttes arvesse ka praegust talve, nihkub arvukuse ülemine piir ilmselt tunduvalt kõrgemale,” tähendas Ots.
Sõltuvalt toidust
Enamasti kogunevad talvitama jäänud kuldnokad sinna, kus nad toitu kergesti kätte saavad – näiteks prügimägede või farmide ümbrusesse.
Ots viitas, et veel detsembris oli Eestisse jäänud suur osa läbirändel peatust tegevaid veelinde, kes hakkasid lõuna poole lendama alles jaanuarikuu alguses saabunud esimese krõbedama külmaga. Näiteks Tartus Ülenurme lennujaama juures püsis mitmesajapealine haneparv kangekaelselt paigal detsembri keskpaigani.
