Kesküpolügooni otsingud alguses tagasi

Kaitsevägi soovib keskpolügooni asukohaks endiselt osa Põhja-Kõrvemaa ja Puurmanni kaitsealast, kuid keskkonnaministeerium on sellele kindlalt vastu.

Tulevase keskpolügooni ülema, leitnant Andres Küti sõnul ei ole Eestis keskpolügooniks paremat kohta kui endine nõukogude sõjaväe polügoon Aegviidus. "Me ei soovi seda maad nii suures ulatuses, kui oli nõukogude vägedel, kuid maastiku pärast peaks polügooni sisse kuuluma ka Jussi järvede ning Soodla jõe vaheline ala," ütles Kütt.

Just see ala on tekitanud keskkonnakaitsjates ja kohalikes elanikes vastuseisu, sest see asub Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal. Et eelkõige sellele alale võrdväärset asemele leida, uuris Oü Georemest keskkonna- ja kaitseministeeriumi ühiskomisjoni tellimusel läbi kogu Eesti.

"Uurimise tulemus on see, et Eestis ei ole paremat kohta kui osa Aegviidust," sõnas kaitseministeeriumi asekantsler Eero Vaarmann. Kaitseministeerium küsis keskkonnaministeeriumilt taas, kas looduskaitseala lülitamine polügooni alasse tuleks teatud tingimustel kõne alla.

"Loodame leida pooli rahuldava kokkuleppe," sõnas Vaarmann. "Kaitsevägi on nõus loobuma abipolügoonist, kui= keskkonnaministeerium nõustub kaitseväe sooviga Põhja-Kõrvemaal," rääkis Vaarmann. Ta lisas, et polügooni kasutamine määratakse täpsete eeskirjadega.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Rein Ratas kinnitas, et ministeeriumi seisukoht pole muutunud. "Polügoon ja laskeväljad peavad asuma väljaspool kaitsealasid," kinnitas ta. "Polügoon võib Aegviidus tulla kõne alla Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu kaitsealade vahele, aga mitte nende sees," ütles Ratas.

Vaarmanni sõnul on võimalik seegi, et kaitsevägi hakkab kasutama mõne naaberriigi, näiteks Läti polügooni. "See on maailmas levinud praktika, näiteks Norra käib laskeharjutusi tegemas Rootsis. Võõra riigi polügooni kasutamine läheb Eestile aga kindlasti rohkem maksma, kui ise harjutusväljakut omada," rääkis Vaarmann.

Leitnant Küti sõnul jõudis ühiskomisjon üksmeelele kolmes laskeväljaku asukohas. "Keskkonnaekspertiisi saab juba teha Viivikonnas Ida-Virumaal, Kikeperas Pärnumaal ning Nursil Võrumaal," loetles Kütt. Puurmanni laskeväljaga on aga Põhja-Kõrvemaaga samasugune probleem, sest osa laskevälja jääks looduskaitsealale.

Harjumaa Anija valla maakorraldaja Ants Miidla tuletas meelde Anija vallavolikogu kolme aasta tagust otsust, millega Aegviidu polügooni alad otsustati omanikele tagastada ning osa maad maastikukaitsealaks jätta. "See otsus on kindlalt jõus," lisas maakorraldaja.

Miidla sõnul hakkaksid kuulid Jussi järvede piirkonnas lisaks kaitsealale lendama üle taastatavate talude. "Praegu on sinna alaliselt asunud üks perekond, kuid neid tuleb juurde," sõnas Anija vallaametnik.

"Kui imekauneid Jussi järvi taas pommitama hakatakse, läheme piketeerima," hoiatas Miidla.

ANNELI AMMAS