Kevad toob Eestisse hiigelüleujutused
Mida kauem talv kestab ja mida enam lund lisandub, seda kindlam on mullukevadiste üleujutuste kordumine ning kohati võivad need olla ulatuslikumad, ütles Tartu ülikooli loodusgeograafia lektor Arvo Järvet ERRile.
"Kindlalt ei saa veel öelda, aga mida päev talve edasi, seda suuremaks üleujutuse tõenäosus muutub. Juhul kui kevad saabub vara, lume sulamine toimub aeglaselt ja sellega ei kaasne vihma, ei ole väga suurt üleujutust karta. Mida kauem talv kestab ja mida rohkem lund juurde tuleb, seda kindlam on eelmise aasta üleujutuse kordumine," rääkis Järvet ERRi uudisteportaalile.
Kui lume sulamisel tuleb juurde vihma, siis on suurvee tõus tema sõnul eriti järsk, sest vihmavesi annab vett juurde ja kiirendab lume sulamist. Kindlasti tuleb üleujutus varase kevade alguse korral Võrtsjärvel ning Võru järvedel, lisas ta.
Järvet märkis, et Eestis on varemgi esinenud järjestikku aastatel suuri kevadüleujutusi, näiteks 1920-ndatel ja 1950-ndatel ning selles ei ole midagi ebaharilikku. "Vaatamata mõningale ebaselgusele, kaldun pigem arvama, et kohati võib tänavu tulla isegi suurem üleujutus kui seda oli eelmisel aastal," nentis ta.