Kuldnokad OOTAVAD SOOJEMAT ILMA. Suuremat rändlindude saabumist võib oodata pärast esimest soojalainet ja sademeid. Peale künnivarese ja kuldnoka on üks esimesi kevadekuulutajaid lõoke, ent ka tema saabumine ei tähenda veel, et soe aeg ongi käes.

##“Tihti peavad linnud veel külmi ja lumesajuseid päevi üle elama,” märkis Kose. Linnuhuvilised on kevadekuulutajaid jälginud juba mitu nädalat. “Rasvatihane laulab juba tükk aega. Ka musträstas, vesipapp ja kakud teevad häält,” ütles Kose.

Loodusesõber Arne Ader kuulis tutt-tihaseid hakkajalt laulmas Punasoo rabas ja nägi ka raba kohal mängivaid ronkasid. “Kuldnokki on nähtud, see on selline vana uudis,” märkis ta.

Tallinnas käisid kuldnokad veebruari algul mõnel päeval korraks puudel istumas, seejärel aga kadusid. Tühjaks söödi pihlakad, arooniad ja õunapuud.

Viljandimaal ajasid pehmed ilmad rändlinnud liikvele möödunud kuu lõpus. Linnuteadlane Olav Renno märkas, et Karksi kandis jõudis oma metsatukas asuvale pesapaigale isane hiireviu.

Põhja naasvate siidisabade toidulaud oli seekord kesine, sest veidi varem Eestisse jõudnud sajad hallrästad olid puud pihlakamarjadest lagedaks söönud.

“Saaremaal ja Pärnus on rohkelt linnuhuvilisi ning Matsalus vaadatakse alati päris hoolega rändlindude saabumist. Sageli tulevad linnud sisse lääne poolt, siis märgatakse neid kohe,” rääkis Kose.

Matsalu looduskaitseala direktor Taivo Kastepõld ütles, et massiliseks rändlindude saabumiseks on ilm liiga külm.

“Kasari silla juures on üks jääkosklapaar ja üks vesipapp on kogu talve siin olnud. Künnivareseid pole veel näha,” rääkis Kastepõld.

LINDUDE TOITMIST EI TOHI KATKESTADA. Käreda pakase ajal hakkasid paljud linlased linde toitma. Kindlasti ei tohiks söötmist praegu pooleli jätta, sest ööd on külmad ja linnul läheb kehatemperatuuri hoidmiseks palju energiat. Kui ta hommikul kiiresti toitu ei leia, võib see kurvalt lõppeda, selgitas Mati Kose.

Tänavune talv on lindudele raske olnud. Õnneks ei osutunud õigeks ornitoloogide kartus, et väiksed värvulised jäätunud metsas nälga jäävad.

“Merikotkale oli aeg keeruline, sest ta on harjunud toitu püüdma lahtise vee ääres,” rääkis Kose.

Samas jäid tänavu talvituma vainurästas ja metsvint, keda külmal ajal näeb Eestis harva. Mitmel pool Tallinnas riputati keset talve linnaametnike tellimusel parkidesse toidumajakesi.

“Looduskaitse ja linnukaitse selliseid poliitilisi ühepäevaliigutusi heaks ei kiida. Toitmist tuleks paremini ette valmistada ja ornitoloogidega nõu pidada,” soovitas Kose.

Ajutise söögimaja pidamine võib valusalt lõppeda, kui linnud on keset talve kindlasse kohta sööma meelitatud ja seal toitmine katkestatakse.

Vaata ka