Ühes kevadega ilmuvad pealinna tänavatele kümned jalgratturid, keda kergliiklusteede vähesuse tõttu näeb sageli ka jalakäijate radadel sõitmas, ehkki üle kümne aasta vanustel ratturitel pole nii talitada lubatud. Põhja politseiprefektuur manitseb sellega seoses kõiki ettevaatlikkusele, et hoida ära jalakäijate ja ratturite vahelisi kokkupõrkeid.

„Igati mõistlik on kevade saabudes arvestada ka kevadekuulutajatega liikluses,” ütles avariitalituse juht Riho Tänak, selgitades, et oma ohutuse eest hoolitsedes saab palju õnnetusi ära hoida.

„Jalgratturite ja jalakäijate probleemkohad on eeskätt ühissõidukipeatused, kus jalakäija astub kõnniteele ja põrkab kokku kiirelt sõitva ratturiga. Möödunud aastatest on tuua näide Tallinnast, kui Mustamäe bussipeatuses jalgratturid ja jalakäija kokku põrkasid ning jalakäija sai raskelt viga.”

Tänak lisas siiski, et kohustada inimest kõnniteel oma ohutuse nimel pingutama on mõnevõrra ülekohtune, kuna jalakäijad peaksid ainult neile liiklemiseks mõeldud teel end turvaliselt tundma.

Prefektuuri teatel tänavu veel ratturite ja jalakäijate vahel liiklusõnnetusi pole toimunud. „Peagi tulevad aga tänavatele ka rulluisutajad, kelle kiirused teinekord päris suureks kasvavad, nii et liigset tähelepanelikkust ei saa kellelgi ette heita,” lisas Tänak.

Päevalehega vestelnud inimestest on mõnel hiljaaegu ratturitega ebameeldivaid kogemusi olnud. Lapselapsega kesklinnas jalutanud Ulrike ütles, et tänaval kihutavate ratturite peale on ta jõudnud juba nii mõnegi korra vihastada. „Samal ajal oleneb kõik liikluskultuurist,” tõdes ta, selgitades, et sõidab suviti ka ise vahel rattaga ringi, kuid peab jalakäijate huve alati silmas.

Teisedki linlased möönsid, et korralikud ratturid neid ei häiri, kuid ebameeldivusi põhjustavad peamiselt bmx-ratastega trikitajad. Ratturid ise viitavad kõnniteedel liiklemise puhul sellele, et kergliiklusteede vähesuse tõttu on sageli valida vaid sõidu- ja jalakäijatetee vahel, jalakäijate keskel on tunduvalt ohutum.

Sõiduteed jalgratturitele ohtlikud

**Transpordiameti juhataja Andres Harjo sõnul on sõiduteedel liiklemise ohud isegi märgistatud jalgrattaradade olemasolul ratturitele kümneid kordi suuremad, kui kergliiklus- või rattateedel.
**„Seepärast soovitamegi ratturitel kergkliiklusteid kasutada, eriti, kui nad on kogenematud,” ütles ta, märkides, et linn ehitab igal aastal võimaluste piires uusi kergliiklusteid juurde, et soodustada jalgratta kasutamist.
**Harjo lisas, et tänavu on valminud kommunaalameti tellimusel ka jalgrattateede kaart, mis on tõhus abivahend neile, kel puudub ülevaade jalgrattasõidu võimaluste kohta Tallinnas.
**„Praegu ei ole suuremaid probleeme jalgratturite ja jalakäijate vahel ette tulnud,” kinnitas Harjo. „Selge on see, et ühist liiklusruumi jagades – olgu tegemist autojuhi, jalgratturi või jalakäijaga – tuleb üksteisega arvestada. Õnnetused tekivad ainult siis, kui liiklejad ei suuda omavahel kompromissi leida ja ajavad ainult oma õigust taga.”