Möödunud nädalal põdes ametlikel andmetel ülemiste hingamisteede haigust 5348 inimest, neist 138 juhul kahtlustasid perearstid grippi ja üheksa last vajas haiglaravi.

Mullu samal ajal olid hingamisteede nakkuse tõttu tõbised 4591 inimest.

Sagenenud haigestumist ei täheldanud tervisekaitsjad ka tänavu märtsi alguses ega veebruaris – nädalas haigestunud inimeste hulk on olnud 5000-6000 piirimail.

Mullu tabas gripilaviin Eestit 12.-18. veebruarini, kui nädala jooksul registreeriti üle 19 000 uue ülemiste hingamisteede haigusjuhu.

Haigustele iseloomulikud tunnused:

Paragripp Valus kurk, tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ja haukuv köha. Võib gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Selle raviks eriravimeid pole.

Adenoviirus Põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumisega, kuid sellega võivad kaasneda ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. (Rahvasuu ja isegi mõned arstid on seda silma- või kõhugripiks ümber nimetanud, kuid selliseid haigusi maailmas ei tunta.)

RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.

Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihaste valuga, on eelmistest märksa tõsisem haigus, eriti just vanemate inimeste jaoks, sest võib tüsistusena põhjustada kopsupõletikku, neeruvaagna põletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Seejuures kergemini levib ja ägedamalt kulgeb just A-gripp.

Kõik ülemiste hingamisteede viirushaigused vajavad tüsistuste ärahoidmiseks korralikku arsti järelevalve all ravimist.

Igasuguse hingamisteede haiguse korral on soovitav koju jääda, olla voodis ja juua palju sooja jooki, näiteks mustsõstra teed ja kontakteeruda arstiga. Arstil omakorda tuleks täpse diagnoosimise ja efektiivse ravi huvides saata haigelt võetud proov viroloogialaborisse.

allikas: Tervisekaitseinspektsioon