Kevadises kübersõjas tabasid Eestit mõistatuslikud e-pommid
Rünnete paremaks avastamiseks plaanib Eesti pöörata rohkem tähelepanu netiliikluse salvestamisele, kirjutab Postimees.
Ühe versiooni kohaselt võivad tulevased küberrünnakud alata umbes nõnda nagu kevadel nähtugi - tuhanded zombistunud arvutid asuvad üle koormama Eesti internetiliiklust ja tähtsamaid servereid, kuid käiku võidakse lasta ka raskerelvad, mida kevadel heal juhul vaid katsetati.
"Räägitakse kaskaadrelvast," viitab kaitseministeeriumi side- ja infotehnoloogia osakonna juhataja Mihkel Tammet ühele võimalikule tulevikustsenaariumile.
Tänavu 27. aprillil alanud ja 18. maini kestnud kübersõja käigus oli kõige massilisem ja tähelepanu äratavam lihtne serverite ülekoormuse tekitamine, mille varjus rakendati tegelikult ka keerulisemat häkkimiskunsti.
"Päris mitu korda tehti ka selliseid rünnakuid, mille kohta ei oska me mingit seletust anda. See nägi välja musta auguna, tühja graafikuna. Null. Ükski bitt ega bait, ükski pakett üheski suunas ei liikunud. Nagu oleks juhe katki lõigatud," kirjeldab Aarelaid.
Selle saladusliku relvaga õnnestus ründajail lühikeseks ajaks sulgeda nii mõnigi Eesti interneti välisühendus.
