Kihlveo kokkuvõte: reform liigub, aga vaevaliselt

Mikrogümnaasiumide kestmise ajal näeb ministeerium päästerõngana riigikoolide loomisega hea eeskuju näitamist.

Aasta eest sõlmisin gümnaasiumireformi veduri, haridusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttisega kolme õuna peale kihlveo. Väitsin: hoolimata Eestit mööda ringisõitmisest, ponnistustest reformi vajalikkust selgitada, ei muutu tegelikult midagi, sest muutuste aluseks olev haldusreform on tegemata.

Täna on Eestis 214 gümnaasiumi, neist 70 gümnaasiumiastmega koolis alla 60 õppuri ja vaid 21 koolis enam kui 241 õppurit. Tallinna Ranniku gümnaasiumi gümnaasiumiosas käib null õpilast.

••Kui aasta eest olid koolidirektorite närvid määramatuse pärast krussis, siis praegu kaks korda enam.

Aastaga on mindud edasi, jõudsime koalitsiooniga kokkuleppele gümnaasiumide riiklikuks muutmise, riikliku rahastamise suhtes. Omavalitsustele jäävad põhikoolid. Olen sellise lahenduse poolt olnud 20 aastat, püüdes luua Viljandi riigigümnaasiumi.

••Viljandi on paberite järgi riiklik, lapsed aga linna mööda laiali, rahastamises on segadus. Vallad ei maksa kohtade eest, teatavad, et rahastagu riik ise.

Riik saabki hakkama, maksab. Ühtegi last ei saadeta ära. See on kevadeni kestev üleminekuperiood. Septembrist tulevad juurde Jõgeva ja Haapsalu riigigümnaasium, nende jaoks on raha planeeritud.

••Mis ajast muutuvad kõik gümnaasiumid riiklikeks?

Riik rajab igasse maakonda riigigümnaasiumi, võtab ülalpidamise üle. Läbirääkimisi on alustatud Põlvas, Võrus, Valgas, Pärnus. Aastaks 2015 on meil kaheksa maakonda riigigümnaasiumidega. Üleminek peaks kestma aastani 2020. Siis peaks olema selge, kes on ellu jäänud, kes surnud. Meile on ette heidetud, et tahame koole vägisi kinni panna. Aga kui poliitikud ei suutnud kinnipanekut otsustada, siis sellest loobuti.