Kihnu hülgekütid saavad jahiloa

Pärnu Pärnumaa lõunarannikust, Kihnu ja Manija saarest koos 125 laiuga saab Kihnu väina merepark, kus kõrvuti looduse kaitsmisega taastuks kohalike traditsioon küttida hülgeid ja küpsetada kosklamune. Pärnu maavalitsus pani paika merepargi tegevuskava ja eelarve aastani 2001 ning korraldas esimene arutelu koos kohalike elanike ja keskkonnakaitsjatega.

“Inimesed kardavad, et traataed ehitatakse ümber looduspargi ja keelatakse kalapüük ja linnujaht,” vahendas Pärnumaa regionaalnõunik Urmas Kase piirkonnas elavate inimeste suuremaid hirme.

“Vastupidi, kus siis veel kala püüda kui mitte merepargis,” leidis Nigula looduskaitseala teadusdirektor Agu Leivits. Idee autorite kujutluses peaks pargis säilitama põlise traditsiooni lubada kihnlastel küttida hülgeid ja korjata kosklamune.

Pärnu maavalitsuse keskkonnaspetsialisti Urmas Vahuri hinnangul võiks kaduda vastuolu seaduse ja tegeliku elu vahel, sest on avalikuks saladuseks, et kihnlased kütivad ja söövad hülgeliha keeldudest hoolimata. Samuti on saarerahva seas levinud kosklamunadest pannkookide küpsetamine.

Põlise kihnlase praamikapten Johannes Lease sõnul on hülgeküttimine kihnlase jaoks tõsisemaid rõõme, millega kaasneb hülgeliha keetmine ühises katlas. “Tuleks säilitada Kihnu kultuuri üht osa, hülgepüüki,” leidis ta.

Hülgeuurija Ivar Jüssi ütles, et temagi on küttimise poolt, kui kütid peavad kinni hüljeste vanuse, püügiriistade ja ajapiirangu reeglitest. ”Kui kihnlased söövad looma ära sabast kuni sarvedeni, võib neid ju püüda. Ainult hävitamise pärast seda teha ei tohi,” lausus ta.