Kihnu muuseum avas pärast põhjalikku remonti taas uksed
“Muuseum rajati 1974. aastal endisesse koolihoonesse, mida polnud muuseumi tarbeks ümber kohandatud. Seetõttu ei vastanud hoone aastaid UNESCO pärandi nimekirja kuuluva Kihnu kultuuriruumi olulise osana muuseumi nõuetele ja vajadustele,“ selgitas EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni direktor Monica Hankov.
Põhjaliku rekonstrueerimise projekti tulemusena sai hoone kaasaja nõuetele vastavaks ning loodi tingimused Kihnu pärimuskultuuri elujõulisena hoidmiseks. Ekspositsioonipinna suurenemine võimaldas eksponaate hajutada ja ajaliselt määratleda, ruume loogiliselt siduda ning tagada eksponaatidele sobiv valgustus, teatas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Kui seni olid eksponaadid halbade tingimuste tõttu hajutatud, näiteks maalid deponeeritud Eesti Ajaloomuuseumi, siis tänaseks on muuseumi lisandunud enam kui 100 eksponaati ning hoone kaasaegsed sisetingimused võimaldavad neid säilitada aasta läbi. Lisandusid mitmesugused Kihnu pärimuskultuuri tutvustavad teenused. Rekonstrueerimine võimaldas tuua ka muuseumitöötajate kabineti rahvamajast muuseumihoonesse.
Muuseumi rekonstrueerimine läks maksma ligi 10,2 miljonit krooni, millest ligi 8,3 miljonit kattis Euroopa Regionaalfondist rahastatav piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetus ning ligi 400 000 krooni Kihnu regionaalprogrammi toetus.
Piirkondade konkurentsivõime programmi eesmärk on muuta Eesti eri piirkonnad atraktiivsemaks ettevõtjate, investorite, kvalifitseeritud tööjõu ja külastajate jaoks. Programmi 2007–2013 eelarve on 1,5 miljardit krooni ning praeguseks rahastatud 50 projekti mahus 893 miljonit krooni. Taotluste vastuvõtt on alates jaanuarist peatatud, sest rahastatud projektide ja EASile esitatud taotluste kogumaht ületas aastani 2010 ette nähtud eelarvet, kuid programm avatakse taas aasta teisel poolel.
Kihnu programm on üks kolmest regionaalprogrammist, mis toetavad kolme tugeva pärandkultuuriga piirkonna arenemist ja traditsioonide jätkamist. Kihnu programmi eesmärgiks on toetada Kihnu kultuuri arengut UNESCO-le esitatud tegevuskava põhimõtete alusel ning võimaldada kihnlastel säilitada oma tavad, kogukondlik elulaad ja põliste elualadega tegelemine. Kihnu ning veel kahte analoogset programmi – Peipsiveere ja Setomaa programmi – rahastatakse riigieelarvest.
