Kiiruskaamerad tulevad ka Tallinna-Narva teele
Alates selle aasta oktoobrikuust hakkavad Tallinna-Narva maanteel tööle kümme uut kiiruskaamerat, mis paigutatakse Purtse ja Kohtla-Järve ning Jõhvi ja Narva vahelistele teelõikudele. Kiiruskaamerate asukohad valitakse teelõigu õnnetusohtlikkuse järgi, kuid nende tulevasi täpseid asupaiku maanteeamet esialgu veel öelda ei osanud. Ühe senise täiskomplektse kiiruskaamera maksumus koos viieaastase garantiihooldusega on umbes 62 700 eurot. Praeguseks on Eesti kulutanud kiiruskaameratele 1,27 miljonit eurot ja selles sisaldub peale 16 kaamera ka kiiruskaamerate süsteemi serverite ja tarkvara maksumus. Kui nüüd ostetakse juurde kümme kaamerat, siis võib riigi kulutuse umbkaudseks suuruseks hinnata ligi 630 000 eurot.
Kui kiiruskaamerad paika saavad, siis jääb nende ülesandeks, nagu ka teistel kiiruskaameratel Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel, liikluse rahustamine. Teisisõnu tähendab see, et kiiruskaamerale lähenemisest teatavad märgid peaksid hirmutama juhti mõõdukat kiirust hoidma. Kuna tegemist on hoiatava-ennetava meetmega, siis on ka kiiruskaamerate trahv võrdlemisi leebe. Selle suurus arvutatakse, korrutades lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arv kolmega, kuid trahv ei saa olla suurem kui 190 eurot. Trahvi võib aga saada juba lubatud kiirust kolme kilomeetri võrra ületades.
Väiksemad trahvid
Kiiruskaamera määratud hoiatustrahv on politseiniku käsiradari vaatealasse sõitmise puhul saadud trahvist väiksem, sest see määratakse liiklusväärteo, mitte süüteo eest ja seda ei kanta karistusregistrisse. Samuti ei või hoiatustrahvile tugineda süüteo korduvust arvestades, mis tähendab sisuliselt seda, et kiiruskaamera arvestab ka paadunud kihutajat puhta lehena.
Kaamerate määratud trahvide tasumisest püüavad sulid ka rohkem kõrvale hiilida. Nimelt läkitatakse trahviteade tähitud kirjaga aadressile, kuhu auto omanik või vastutav kasutaja on sisse kirjutatud. Kui kirja saaja väidab pärast trahviteate saamist, et tema polnud kiiruse ületamise ajal selle auto roolis, peaks ta kohtutäiturile teatama tegelikult roolis olnud inimese andmed. Sel juhul trahv tühistatakse ja trahviteatis saadetakse tegelikult autot juhtinud isikule. Siin avanebki petuvõimalus: kui autot juhtis ja trahvi sai auto omanik Jaan, siis võib ta trahviteatise saabudes politseile väita, et roolis istus hoopis tema täditütar Jaana. Selle peale tühistatakse Jaani trahv ja politsei hakkab trahvi nõudma hoopis Jaanalt, kes on aga juba kuu aega tagasi sõitnud Austraaliasse arbuuse korjama. Politsei saadab Jaana rahvastikuregistri järgsele aadressile korduvalt kirju, kuid kuna teda pole Eestis, ei saa ta neid kätte. Mis lõpuks saab, polegi selge. „Selle jaoks ei ole menetlust eraldi ette nähtud,” nentis liiklusjurist Indrek Sirk. Kui aga lõpuks peaks tuvastatama, et Jaan on esitanud valeandmeid, siis ootab teda juba täismenetlus.
Kiiruskaamerast öisel ajal mööda kihutajal ei maksa loota sellele, et see ei suuda pimedas pilti teha. Kaameratele on kehtestatud ranged nõuded, mille kohaselt peab kaamera välk olema piisavalt võimas, et juhi nägu oleks tuvastatav ka ööpimeduses tehtud fotol. Välguseade ei tohi seejuures juhti pimestada ja praegustel kaameratel kasutatakse selleks punast filtrit. Kasu pole ka autoga teise teeserva hoidmisest: kaamera teeb tuvastatavaid näopilte kolme sõiduraja laiuselt. Kaamera mõõtetulemuse lubatud viga võib olla maksimaalselt 1 km/h või üle 100 km/h suuruste kiiruste puhul üks protsent kiirusest. Kaamera peab suutma mõõta kiirusi alates 20 km/h kuni 250 km/h. Samuti peab kaamera enne pildi tegemist suutma tuvastada, kas tema poole liigub sõiduauto, buss või veok.
Eriti jultunud ja kriminaalsete kalduvustega kiiruseületajal võib tekkida himu kaameral juhtmed läbi lõigata, kuid trahvist pole pääsu ka siis. Elektrikatke korral peavad kõik salvestised kaameras säilima ja elektrivarustuse taastudes süsteem taaskäivitub. Hange nõuab, et kiiruskaameral peab olema autonoomne andmete salvestusseade, mis võimaldab salvestada vähemalt 1000 kiiruseületamist. Kaamerate seadistamine peab olema kaugjuhitav ning nii sisse- ja väljalülitamist, kaamera suuna muutmist, kiirusepiirangu muutmist kui ka muid parameetreid peab saama seadistada andmekeskuse serveri kaudu.
Poolteist aastat kaameraid
•• Seni on Eestis kiiruskaameraid paigaldanud AS Alarmtec ja riigi esimesed 16 kiiruskaameraboksi püstitati Tallinna-Tartu maanteele 2009. aasta septembrist novembrini.
•• Kaamerate paigaldamisele järgnes pooleaastane prooviperiood, kus kaamerate punased välgud küll sähvisid kiiruse ületamist fikseerides, kuid trahve ei tehtud.
•• Varsti pärast esimese kaheksa kaamera paigaldamist tehtud analüüsist selgus, et autode keskmine sõidukiirus kaameraga teelõikudel vähenes 85 kilomeetrini tunnis. Eelmise aasta 10. mail rakendati kiiruskaamerate süsteem täies mahus tööle ja kaameranäidu alusel hakati kiiruseületajaid trahvima.
