Kiisler proovib haldusreformiga uuesti: 30–50 tõmbekeskust üle Eesti

Koalitsioonipartnerile ja omavalitsustele tehtud ettepanek seab tähtajaks 2017. aasta.

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler (IRL) kuulutas eile hommikul välja kauaveninud haldusreformi järgmise sammu ning pani nii omavalitsused kui ka poliitilised partnerid valiku ette — kas omavalitsuste liitumise jaoks seatakse tähtaeg või mitte? Sest siseministeeriumi esitatud küsimusele, kuidas Eesti haldusjaotus peaks edaspidi välja nägema, eelistasid omavalitsused ja teised partnerid ülekaalukalt niinimetatud tõmbekeskuste varianti.

Tõmbekeskuste variant tähendab sisuliselt seda, et kohapeal arutades valitakse maakonnas välja niinimetatud tõmbekeskused ja omavalitsused otsustavad ise, kellega nad liituda tahavad. 67% nendest, kes konkreetse eelistuse välja tõid, nimetasid just seda lahendust kõige mõistlikumaks. Senise olukorra jätkumist eelistas 8%, teisi variante 3–11% vastanutest.

Küsitlustulemus seab aga IRL-i koalitsioonipartneri Reformierakonna keerulisse olukorda, kes seni on toonitanud oma seisukohtades, et sunduslikku liitmist nad ei toeta — kõik peab olema kohaliku tasandi otsus. Eilne tulemuste esitlus aga just seda näitaski.

„See kava on kompromissettepanek ja minu arvates väga hea kompromiss. Initsiatiiv on riigipoolne, otsuse teevad omavalitsused,” rääkis minister Kiisler. „Kui maakondades on need küsimused läbi arutatud ja otsused tehtud, siis küsimus on ainult ajakavas. Kas me teeme seda igavesti või ütleme, et olgu mingiks ajaks tehtud.”