Ehkki igasse lompi ja tiiki jõevähk ei mahu, elab seal õige palju ta tillukesi sugulasi. üks vaevalt millimeetri pikkustest vesikirpudest kannab nime kiivrik. Piisab pildile vaatamisest, et mõista selle nime tabavust.

Kiivrikul pole midagi varjata. Läbipaistva rüü varjus on hästi näha nii viis paari jalakesi, kõver soolikas kui ka rütmiliselt kokkutõmbuv süda. Otse laubal ilutseb suur kükloobisilm. Pea külgedel aga sirutuvad kaharad ja kaheharulised tundlad.

Kiivriku elu on lühike, ent intensiivne.

Liigub tundlate abil

Kuni viissada korda minutis pumpab tilluke süda punast verd keha mööda laiali. Sama palju kordi rapsivad jalakesed, tõmmates värsket vett ühes selles hõljuvate toidupalakestega lähemale. Edasiliikumiseks peksab kiivrik mõlema tundlaga üheaegselt vastu vett. Seejärel hõljub mõnda aega niisama.

Kiivrik elab lausa puljongi sees. Kesksuvel on toitu nii, et tapab. ühesainsas kuupsentimeetris miljon bakterit. ööpäevaga jõuab kiivrikudaam pintslisse pista kuni 40 miljonit pisilast. Kui baktereid liialt palju saab, tunnevad kiivrikud end veidi sandisti. Neil täheldatakse kergeid mürgitusnähte.

Soojas vees ja priske toidu peal on tiik neid peagi paksult täis. Igal emandal on mune täis kotike seljas. Nii umbes kaheksa tükki. Kolmandal-neljandal päeval kooruvad neist uued tütred. Nädala pärast on nad valmis ise emaks saama. Isaseid seejuures vaja pole.

Looduses on sedasi seatud, et isaseid vajatakse eeskätt ebastabiilsetes oludes. Olgu siis halvenenud elutingimustes või liigi levila äärealal. Mitte üksnes jahedamas vees - kui vesikirpudest rääkida -, vaid ka näiteks siis, kui keegi tiiki solki laseb. Otsekui imeväel ilmuvad ühel päeval nendest samadest viljastatud munadest isased. Emandate kõrval on nad lausa kääbused ja neid on vähe. Ent nad on kiima täis ja peagi ripub rahulolevate emandate küljes igaühel kaks kavaleri.

Talimunad

Sellest vahekorrast siginenud talimunad on tavalistest võrratult suuremad ja täis rebu ning neid katab paks kest. Igal emakiivrikul on neid vaid kaks tükki.

Paari päeva pärast vabaneb emand vanast kestast ja talimunad vajuvad ühes sellega kas tiigipõhja või kannab tuul või pardid, kelle jalgade külge kestad kleepusid, need laia ilma. Kiivrik on tänu sellele üle maailma levinud.

Talimunad ei karda ei külma ega kuuma. Läbikülmumine ja kuivamine hoopis mõjuvad soodsalt.

Kevadel kooruvad munadest esimesed daamid. Mida mõnusamaks tiigis läheb, seda rohkem daame ilmub.

PEETER ERNITS