Igal juhul tõestas Viljus ära, et tavainimese lihtsa loogikaga ei ole kindlustusseltsiga asjaajamisel midagi peale hakata.

Kindlustustingimuste keerdkäikudes eksles Viljus sellepärast, et tema majas Keilas kõrbesid välgulöögi tulemusena ära suur osa juhtmetest, lülitid, televiisor jpm. Välk lõi kuhugi elektrivõrku, elektrikud nimetavad juhtunut ülepingeks.

Viljus kõndis, kahjude kalkulatsioon näpus, If kindlustusse. Järgnes pikk vaikus ja Viljus mõtiskles, et kui tavaliselt valitseb vaikus enne tormi, siis kindlustuse puhul ilmselt pärast tormi. Siis, kui vaja raha maksta.

Äikesetorm juhtus augustis. Oktoobri lõpus helistas Viljus enda väitel ise kindlustusse. “Ja siis mulle teatatigi, et pikselöök ei ole üldse loodusõnnetus,” ütles Viljus. “Öeldi, et vaadake oma kindlustustingimusi. Lugesin entsüklopeediast, kas äike on loodusnähtus, ja selgus, et on küll, aga see kõik ei aidanud.”

Kirbukirjas kindlustustingimustes seisab tõesti, et kindlustusjuhtumiks loetakse kahju tekkimist loodusõnnetuse tagajärjel, kui selle põhjustas torm või rahe.

Tormist põhjustatud kindlustusjuhtumiks loetakse ka tormi, sealhulgas keeristormist tingitud puude, postide vm esemete langemist majale. Äikest tõesti loodusõnnetuste all kirjas pole. Vee tungimise kohta hoonetesse, nagu juhtus sel suvel Ida-Virumaal, öeldakse, et see kindlustamisele ei kuulu.

Inimene, kes mehaaniliselt oma vara loodusõnnetuse vastu kindlustab, agendi juttu kuulab ja poliisile alla kirjutab, selle kõige peale ei tule.

Ifi vastustest küsimustele võib lugeda, et pikselöök on käsitletav tulekahjuna ja piksest tingitud ülepinge elektrihäirena. Sellest lähtuvalt, kui tahad piksest pääseda, tuleb end ka elektrihäirete ja tulekahju vastu kindlustada.