Kindlustused uputuse kahjusid kinni ei maksa
“Paraku suuremat enamikku me kinni ei maksa,” tunnistas firma kahjukäsitluse osakonna juhataja Eero Link. Enamik nõudeid tulenevad hoonetele tekkinud kahjust. “Kõige tüüpilisem näide on kontor, kodu või kelder.” Kahjustatud autode pärast on kindlustusse vähem pöördutud.
Kui inimene soovib looduskatastroofi tõttu põhjustatud kahju eest raha saada, peab ta ostma eraldi riskikindlustuse. “Loomulikult on palju eraldi nüansse,” nentis Link. “Kõige suurem esitatud kahjunõue on 600 000 krooni. Vesi tungis kontorisse ja kahjustada said seadmed, mööbel ning siseviimistlus,” rääkis Link. Tema sõnul on sellisel juhul kahjude hüvitamise lootus väike, sest vastavad riskid ei olnud lepinguga kaetud.
“5. augusti seisuga oli ERGO kindlustuse kahjukäsitlusele laekunud 134 teadet eelmise nädala paduvihmadest põhjustatud kahjude kohta,” teatas ette-võtte suhtejuht Hille Karm. Enamik kahjunõudeid pärineb Harjumaalt ja asjakohaste teadete vastuvõtt jätkub pidevalt.
Riigil tuleb kahju kanda
ERGO kindlustustingimuste alusel kuuluvad hüvitamisele kanalisatsioonisüsteemi kaudu sisse tunginud vihmaveest põh-justatud kahjud. Lisaks hüvitatakse kahjud, mis on tingitud veekogude üleujutustest, seda ka juhul, kui pinnavee tõusu on tinginud sademed.
Üks kannatajaid eelmise nädala suurte vihmade ajal oli riigikontroll. “Kahju suurus on umbes 100 000 krooni ringis ja võib suureneda, sest keldris on hakanud levima ka hallitusseened,” ütles riigikontrolli pressi- esindaja Sven Soiver. Hallitusseened on Soiveri sõnul levinud ka arhiividokumentidesse ja see kasvatab kahjude hulka veelgi. “Maja on kindlustatud nii loodusõnnetuse kui ka veeavarii vastu,” ütles Soiver. Siiski ei lähe juhtum kindlustuse alla, sest toimunu ei ole kindlustusseltsi definitsiooni järgi ei loodusõnnetus ega veeavarii. “See kahju tuleb kanda riigil,” nentis Soiver. “Kindlustusseltsid ei käsitle loodusõnnetusena ainult tugevat vihmasadu, selleks peab olema ka tuul ning rahe,” seletas Soiver.
Eesti Olümpiakomitee loodab aga kindlustuse abil üht-teist korvata. Esialgsete arvutuste kohaselt on kahju 1,5 miljonit krooni, selle hulgas on nii rikutud varustus kui ka kannatada saanud maja. “Kindlustus korvab vastavalt lepingule hoonele tekitatud kahju ja taastamiskulud,” rääkis olümpiakomitee peasekretär Toomas Tõnise.
Kindlustusseltsiga peetavatel läbirääkimistel tegeldakse tekkinud kahju tõlgendamisega. “Arutelu oli sellest, kas kahju on tekitanud kanalisatsioon, vihm või muu üleujutus,” seletas Tõnise. Peasekretäri hinnangul on kahju siiski tekkinud ja hüvitisi neile makstakse. Remondi alustamisega plaanib Tõnise venitada. “Siin on mõtlemise koht. Kui nädalase vahega uputas, kas me peaksime väga kiirustama taastamistööde alustamisega? Kaks ilma kolmandata ei jää,” arvas Tõnise.
KOMMENTAAR
Iga juhtumit käsitletakse eraldi
Merle Lindma, Tallinna Vee klienditeeninduse juht
Viimase nädala jooksul on ettevõttesse saabunud kümmekond konkreetsemat kahju hüvitamist taotlevat pöördumist eelmise nädala erakordselt tugeva vihmasaju tõttu Tallinnas.
Tänase seisuga on nii kirjalike kui suuliste pöördumiste arv olnud kõrge. Eriti palju on meile tulnud just telefonikõnesid. Kirjade puhul on tõus vähem tuntav.
Kirju on igasuguseid. Muredega on pöördunud nii juriidilisi kui füüsilisi isikuid. Käsitleme iga juhtumit eraldi. Kõik kaebused registreeritakse ja vaadataks läbi kümne tööpäeva jooksul. On olnud juhtumeid, kus oleme kompenseerinud klientidele kahjusid. Seda muidugi terve mõistuse piirides, kuid see on üleüldine ettevõtte praktika.
Vaadatakse, mida oleks ettevõtja saanud teisiti teha, mida oleks klient saanud teisiti teha. Paneme faktid emotsioonivabalt ritta, ja lähtuvalt sellest, mis joone alla tuleb, teeme ka otsuse.
Tänase seisuga pole meie poole pöördunud ükski kindlustusfirma.
On hea, kui inimesed ka ise mõtlevad ja üle vaatavad, millised võimalused on neil endil riske maandada. Pean silmas seda, et, viimastel aastatel on need ilmastikuolud sellised, nagu nad on – kord on liiga vihmane, kord liiga soe.
