„Põhiline töö on (kaitseväes) tegemata, keegi pole välja arvutanud kui palju mingid asjad maksma lähevad,” selgitas Einseln vastuseks küsimusele, kas Eestis peaks olema palgaarmee. „1995. aastal oli valmis kõik selleks, et kahe aasta pärast on Kuperjanovi pataljon kiirreageerimisüksus ning iga kahe aasta tagant oleks see vahetunud.” Vastuseks küsimusele, kas palgaarmee või mitte, vastas erukindral kindlalt „palgaarmee”.

Einseln ütles ka, et teda ei rahulda praegune kaitsevägi, sest väga suur lünk on sees nende aastate tõttu, mis läksid kaduma. „Põhiline töö on tegemata. Pole otsustatud, mis kaitset rahvast tahab. Räägitakse totaalkaitsest, aga enne tuleb defineerida, mida see tähendab. Kas naise ja mehed teenivad koos nagu Iisraelis? Kui jah, siis kui kaua mehed ja kui kaua naised? 1993. aasta lõpus saatsin kirja riigikaitse komisjoni esimehele ja ütlesin, et poliitikutel tuleb kohe tööd alustada. Vastuseks sain - me ei saa seda teha, sest me ei saa omavahel läbi. Hakkasin ise tegutsema nagu oleks kohane demokraatlikult riigile.”

Kuna neljapäeva hommikul rünnati Iraagis teenivaid Eesti sõdureid, küsis Ott Einselnilt, kui tema oleks endiselt kaitseväe juhataja, kas siis eestlastel oleks Bagdadi asja.

„Oleks, sest oleme end rahvusvahelises ühiskonnas määratlenud, oleme poole valinud, ning me peame neid üksusi toetama ja seal viibima,” lausus Einseln. „Meil pole võimalust valida, et ühte asja teeme, teist mitte.”

Einseln tõdes, et eestlaste hukkumine Bagdadis seisab veel ees. „See käib asja juurde,” nentis ta.

Einseln ütles, et tal on oma kanalid, mida saab otse Iraagist ja see, mida kuuleb, on väga positiivne. „Sest töö on seal kindlasti väga raske ja keegi ei kujutanud enne sõda, mis tegelikult saab.”

Kas USA presidendi George Walker Bushi aktsioon Iraagis oli õigustatud? „Oli.” Kas selle üheks põhjuseks oli nafta? „Usun, et nafta mängis selles rolli. Mitte suurt, aga siiski, sest Lääne majandus ei saa selle maailma õliosata hakkama. Õli kontrollib majandust.”