Kirjanik Enn Nõu huvi aitas talletada ajaloole ETV saateid
Eesti viimase 17 aasta sündmuste järjepidevaim ja süsteemselt kõige kaugemale ulatuv videoarhiiv on tõenäoliselt kirjanik Enn Nõu isiklik arhiiv Uppsalas, mille ta on kogunud koostöös ETV arhiivitoimetaja Aare Tiisväliga.
“Seal on 1200 Aare tehtud videolinti, igaüks kolm-neli tundi pikk,” ütles Enn Nõu. Esimesed Aare Tiisväli kodused lindistused ETV uudiste-, poliitika- ja kultuurisaadetest on pärit 1989. aastast. Nii mõnigi ajalooline kaader on ETV arhiivis ning tänastel ajalooliste filmide tegijail võtta tänu kahe mehe pikale missioonitundega koostööle.
“Kogusin kõike seda kraami, sest me ei teadnud siis, kuidas läheb,” lausus Nõu Eesti taasiseseisvumisaegsete lindistuste kohta. Ta ise lindistas kõike Eesti ja Baltimaade kohta räägitavat ka Rootsi televisioonist.
Jäädvustus Berliini olümpialt
Kui Tiisväli 1988. aastal koos mõne teise eestlasega Uppsalasse Nõudele külla sattus, pani Enn Nõu lõpuks peale video, kus olid lõigud Berliini olümpia-mängude ava- ja lõputseremooniast, kus oli näha lehvimas ka Eesti sinimustvalget.
“Siis pakkusin, et seda kogu tuleb täiendada,” meenutas Tiisväli, kelle viimaste aastate igapäevane töö on vanad filmid läbi vaadata ning nendel olev detailselt kirja panna.
Nii hakkaski koostöö: Nõu tõi Tiisvälile tühje VHS-kassette, mille ta järgmine kord Eestisse saabudes täislindistatuna omale sai ning Rootsi viis.
Oma kodus Uppsalas töötas kirglik arhivaar Nõu pärast päevatööd arstina kõik lindid läbi ning pani lõik lõigu kaupa ajalises järjekorras paksu raamatusse kirja.
Kui seitse-kaheksa aastat tagasi ETV arhiivist ajalugu otsides selgus, et ajalooliste sündmuste kajastamine on väga lünklik, siis teadis Tiisväli, kus need lindid olemas on. Nõu arhiiv rändas üle mere tagasi Eestisse ning lindistati siin ümber. Lisaks ETV saadetele oli arhiivis palju muidki lindistusi.
Vastutasuks ei soovinud arhiivi omanik muud, kui et ETV arhiivis oleks märge, et tegu on Nõu arhiiviga. Originaalid asuvad esialgu endiselt Rootsis. 1992.–1993. aastast on ETV-s kõiki saateid ise säilitatud ning sealt edasi on Nõu arhiiv väärtuslik talle endale. Kuid aastad 1989–1991 on kajastatud suuresti tänu Nõu-Tiisväli mahukale hobitööle.
Homme kohtuvad Nõu ja Tiisväli taas, et saaks jälle kassette vahetada. Viimasena võttis arhiivi toimetaja Nõu jaoks üles iseseisvuspäeva paraadi ja vastuvõtu.
“Paraadid on mul algusest peale olemas – mulle meeldib ka marsimuusika, mida ma samuti kogun,” lausus Nõu. “Igal pool maailmas ei peeta sõjaväeparaade, kuid kuna Eestis on Vabadussõja tõttu selline traditsioon, siis tuleks seda ka hoida – traditsioonid-juured on ju üks oluline osa meie identiteedist,” lisas ta.
Arhiivid – Enn Nõu hobi või töö?
Suurema osa oma elust Rootsis Uppsalas elanud Enn Nõu hakkas juba 1944.-1945. aastal teismelise poisina koguma Eesti kultuuriloolisi fotosid. Aastakümnetega tekkis 35 000 pildist koosnev arhiiv.
Oma fotoarhiivi on Nõu Tartusse kirjandusmuuseumisse juba ära toonud.
Tema huvi pildilise ajaloo vastu (ajalugu algab sündmuse toimumise hetkest, leiab Nõu) on muutunud koos tehnilise arenguga. 1962. aastal ostis ta kitsasfilmikaamera ning on ka sellega jäädvustanud olulisi inimest Eesti ajaloost. 1963. aastal filmis ta ühte Eesti riigi loojat August Reid Uppsalas esinemas. Nüüd korraldab Nõu Rei urni ümbermatmist Eestisse.
1970. aastate lõpus, kui tulid videomakid, hakkas ta lindistama huvitavaid saateid Rootsi televisioonist. Esimesel võimalusel, 1980. aastate algul ostis ta endale ka videokaamera. Kogu materjal, mille ta on poole sajandi jooksul üles võtnud ja arhiveerinud, jääb elava ajaloona Eestile.
Viimastel aastatel on Nõu otsustanud toimetada Eestisse ka teiste arhiive Rootsist. Ta tõi siia näiteks ajalehe Teataja 21 000 fotoga arhiivi, ka on tema käsi mängus Stockholmi Eesti Maja ning eksiilvalitsuse, Eesti Komitee ja Eesti Rahvusnõukogu arhiivide toimetamisel kodumaale.
Põhilise osa arhiividest on Nõu andnud üle kirjandusmuuseumile, mida peab Eestis usaldusväärseimaks. A.A.
