See kirjavahetus oli toodud EAS-i juhtide poolt ametliku lisana suve lõpul Tarve vallandamispaberite juures. Käskkirjal oli vallandamise põhjuseks märgitud usalduse kaotamine.

Üliolulised turvanõuded

Tea Varraku sõnul on töötajad teadlikud asutuse turvadokumendist, kus on kirjas, et sidevahendid on EAS-i omand. “Oleme asutus, mille jagada on ligi 900 miljonit Eesti krooni.Fakt on see, et selle raha kasutust peab väga täpselt jälgima,” ütles Varrak. Tema kinnitusel võeti eelmise aasta novembris vastu turvapoliitika, kus kirjas, mis on EAS-i vara ja omand. “Muu hulgas on EAS-i omandiks kõik sidevahendid. Kõik töötajad on teadlikud, miks on ülioluline pidada kinni turvameetmetest,” ütles Varrak.

Tarve tõdes, et tema sooviks sellisel juhul niisugust dokumenti näha. “Kirjade lugemise pärast on käinud meie IT-mehe juures kurtmas paljud töötajad. Mina pole niisugusele dokumendile alla kirjutanud,” kinnitas Tarve. “Kas see on üldse olemas? Meile oleks pidanud seda tutvustama. Kui IT-mehe poole pöörduvad inimesed, siis on see lugemine järelikult massiline.”

Varrak toob välja aga statistika, mille kohaselt klientidega suheldes vahetatakse päevas 5000 e-kirja. “Kõnede arvu ei osata päevas arvestada, kuid ka neid on tuhandeid. Eeldada, et nende arvude puhul jõuaks keegi kõiki kirju üle lugeda või telefone pealt kuulata – see on absurd. Väidan sajaprotsendiliselt, et meil pole ühtegi inimest organisatsioonis, kel oleks aega ja soovi kirju lugeda ning kõnesid pealt kuulata.” Varrak nentis, et kui mõne töötaja puhul tekib kahtlusi või kliendid kaebavad mõne töötaja peale, siis on osakonna juhatajal õigus sekkuda.

Tarve kinnitas, et ka teised organisatsioonist lahkunud töötajad on omavahelises vestluses tunnistanud, et olid saanud jälile oma kirjade lugemisele. “Ühte lihtsalt hoiatati, et ära saada kirja teel sellist infot, millest sa ei taha, et see kõikideni jõudis; teine taipas olukorda siis, kui vestluses Varrakuga lipsas läbi fakt, millest töötaja teadis, et pole sellest kellelegi rääkinud, ainult kirjutanud,” nentis Tarve.

Varrak ütles, et nad on viis kuud Euroopa raha jaganud ning juba selle aja jooksul on tehtud 3000 otsust. “Kui jagada aasta peale, saab rahataotlejaid kuni 7000, kel kõigil oma projektid, oma äriplaanid, mille nad meile usaldavad. Uuringud, ärikavad, patenditaotlused – me kanname vastutust info hoidmise eest. Ehk oleks meil hoopis kiiremas korras väga vaja turvasüsteeme tugevdada,” lisas Varrak.

27. oktoobril oli asi arutlusel töövaidluskomisjonis, kus leiti, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik ja Sirli Tarve kasuks mõisteti välja hüvitis. EAS on suurim Euroopa Liidu raha vahendav üksus Eestis, mille eelarve on üle 893 miljoni krooni, firmas töötab umbes 150 inimest.

Advokaat: õigustuseta lugemine

•• Ametist vallandatud Sirli Tarvet esindav vandeadvokaat Paavo Koch (pole loo autori sugulane – toim) ütles, et tööandja poolt töötaja isiklike kirjade, sealhulgas elektronkirjade omavoliline lugemine ei ole ilus, põhjendatud ega seaduslik.

•• “Leian, et töösuhe kui selline ning sellest tulenevad tööandja õigused, ka õigus kontrollida töötaja tegevust, ei kaalu üles põhiseaduse paragrahvist 43 tulenevalt põhiõigust sõnumisaladusele isiklikus kirjavahetuses,” ütles Koch.

•• “Vastupidise loogika kohaselt võiks tööandja lugeda ka näiteks töötajale kolmandate isikute poolt saadetud isiklikke kirju. Sealjuures sellistel sõpradel, tuttavatel, sugulastel puudub enamasti igasugune side ja suhe tööandjaga.”

•• Avaliku teabe seadus sätestab, missuguseid andmeid on avalike ülesannete täitjal õigus lugeda konfidentsiaalseks.

•• Eraldi on seaduses välja toodud, et konfidentsiaalseks ei saa lugeda kriitikat asutuse juhtimise või juhtfiguuride kohta.