Ajaloolane Peeter Kaasik ja Palusalu uurija Paavo Kivine väitlesid möödunud aasta detsembri ajakirjas Akadeemia, kas meie maadluskuulsus Kristjan Palusalu poseeris Tõnismäe monumendi pronkssõduri kuju tarbeks või mitte.

Mõlemad jõudsid järeldusele, et see ei saanud siiski Palusalu olla, kuid kunstiteadlane Kaalu Kirme on vastupidisel arvamusel.

Kaasik ja Kivine väidavad, et kuna Palusalu sai vanglast välja 1946. aasta 29. augustil, ei saanud ta kuidagi olla sama aasta septembris valminud täissuuruses savimudeli modelliks, kuna kunstnik Enn Roos ei saanud kuu ajaga muuta esialgseid kavandeid.

„Kuna olen omal ajal kokku puutunud tollaste monumentide püstitamise korraga, võin ütelda, et see “lõplik projekt” oli väike üldkompositsiooni (näiteks figuuri või figuuride poosi kindlaks määrav) kavand, kus kujutatute näod olid antud väga skemaatiliselt, üldse mitte isiksustatuna. Nii et Palusalu kaasahaaramisega ei pruukinud Enn Roos üldse mingeid esialgseid kavasid muuta, samuti oli Roosil pärast Palusalu vabanemist veel terve kuu aega,” kirjutab Kirme vastuargumendiks.

Kaasik seadis küsimuse alla ka fakti, kas Roos oleks omaaegses olukorras valinud sellise “poliitiliselt kompromiteeritud” modelli. (Palusalu mobiliseeriti punaarmeesse, kust ta 1941. aastal deserteeris ning hiljem arreteeriti.) Kirme arvates alahindab noor ajaloolane okupatsiooniaegse eestlase kohanemisvõimet. „Roos oli nii tark küll, et mitte reklaamida asjaolu, et kasutas modellina Palusalu,” väidab kunstiteadlane.

Paavo Kivise seisukohaselt oli Palusalu võimatu ära osta ja pole mõeldav, et ta oleks tõmmanud selga Vene mundri ja seisnud, pea norus. Kirme jagab seda arvamust, kuid ütleb, et Palusalu oli vastu seina surutud ning tollane kunstiinstituut oli ainus koht, kus mees modellina tööd sai. (Seal töötas õppejõuna ka Enn Roos.) Kirme peab võimalikuks asjaolu, et Palusalu ei teadnudki, mille või kelle kujutamises ta poseerima pidi ning mundris võis poseerida ka mõni teine modell, sest algul modelleeriti vaid figuur ja pea.

Kirme on veendunud, et Palusalu sügavalt isamaalisele hoiakule ei heida mingit varju asjaolu, et ta võis seista ühe tolleaegse parima kujuri ees, kui see täitis üht järjekordset tellimustööd. „Võib-olla väheneks ka selle rahvakihi fanatism, kes mai algul Tõnismäel tungleb, kui nad teada saavad, et pronksmees on voolitud mitte mõne punaväelase, vaid Eesti maailmakuulsa maadleja Kristjan Palusalu järgi, kes Vene sõjaväest jalga lasi,” arvas kunstiteadlane.