Ilvest vajasid teadlased hädasti selleks, et saaksid algust teha rahvusvahelise seireprojektiga, mille käigus pannakse suurkiskjatele kaela raadiokaelused, mille abil loomade liikumist jälgida.

Esimene metskass püüti eile hommikul 2,8 meetri pikkusesse torujasse lõksu, mille sisemusse piserdasid teadlased ettevaatliku looma ligimeelitamiseks ilvese uriini ja kopra nõre segu.

Kiskjale tagumikku uinutit süstinud seireprojekti juht, Tartu Ülikooli erizooloogia õppetooli assistent Harri Valdmann pani seejärel loomale tugevast nahast raadiokaeluse ja üles äratatud uimane loom lasti metsa tagasi.

Teadlased tahavad kätte saada veel vähemalt ühe ilvese ja kaks karu ning lisaks Soomaale on lõksud ja silmused üleval ka Valgamaal. Karujahiga tehakse algust kohe, kui nad on talveunest ärganud.

Kiskjate püüdmine on üks osa Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Norra kolmeaastasest koostööprojektist «Suurkiskjad Põhjamaade maastikel». Norra teadusfondist Eestile lubatud poole miljoni kroonise toetusega seireprojektiga tahavad teadlased saada täieliku ülevaate kiskjate liikumisest.