Google jättis Eesti autoritele aega pakkumisest loobuda 5. maini. Kui autoriõiguste omanik pole selleks ajaks keelanud Google’il tema raamatuid skaneerida, siis võivad need autori sekkumiseta portaali http://books.google.com kaudu otsitavaks muutuda.

„Mis mind häiris, on pakkumise vormistus: kui sa ei ütle ei, siis me teeme, mis me tahame. Vorm iseendast on nii hirmutav, et kui see sisu võiks ka olla kasulik, tekitab see iseenesest tõrke,” rääkis Eesti Päevaleht Online’ile ka Pärnus elav kirjanik ning kirjastaja Kivisildnik.

„Kui minu allkirja ei ole, siis minu asju ei müüda,” lausus Kivisildnik resoluutselt. „Sama hästi võiksin ma võtta sinu läpaka ja maha müüa ja ütelda, et see on müüdud, kuna sa kella neljaks arvamust ei avaldanud.”

Kivisildnik ei suutnud näha pakkumise taga ka Google’i õilsaid kavatsusi „Kui me rivistame kõik suurkorporatsioonid üles ja üritame leida nende kilavate sulisilmade tagant õilsaid kavatsusi, siis üldiselt me neid sealt ei leia,” ütles Kivisildnik. „Ei ole suurkorporatsioone, mis hooliksid väikerahvaste kultuuridest, perekonnast, loodusest. Ega Google’i ahnepäitse ei juhi ka miski muu kui ahnus,” lisas Kivisildnik.

„Ma vaatan, et Ameerika kirjanikud on nad kohtusse kaevanud ja Soome kirjanikud on neile ei ütelnud. Miks me peaksime targematest teistmoodi arvama?” esitas Kivisildnik retoorilise küsimuse. „Ameeriklased ja soomlased on asja peale rohkem mõelnud, kuna neil liigub kirjanduses rohkem raha kui meil, sest meil üldse ei liigu. Ilmselt ei ole see majanduslikult kasulik.”

Tartu kirjanike juht: toon paneb ütlema "ei", kuid tarvis on põhjalikumat analüüsi

Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher kinnitas, et juba Google’i pakkumise toon ajendab teda "ei" ütlema. Google’i 21. veebruaril Eesti Päevalehes avaldatud kuulutus on Vaheri sõnul juba Eesti Kirjanike Liidu liikmete hulgas elevust tekitanud.

„See tegelikult juba listis on arutusel,” rääkis Vaher Eesti Päevaleht Online'ile, viidates, et kirjanike liidu listis kirjanikele jääb praegu ebaselgeks, kellega läbirääkimisi pidada ja kes Google’it Eestis esindab.

"Mulle isiklikult ei meeldi selle kampaania ülbe toon, mis mõjub otsese katusepakkumisena," ütles Vaher. "Marsib mingi korporatsioon mu loomingulise köögi uksest sisse, kuulutab, et nüüd hakkame laienema, aga võtab vähemalt kolmandiku endale - ja seab ultimaatumi, et kui ei meeldi, katkestagu ma 5. maiks leping (mille sõlmimiseks pole keegi minuga viisipäraseid läbirääkimisi pidanud), lisades, et kui sind pole seal, siis pole sind olemaski. Et nemad on nüüd need eluperemehed ja olgu marginaliseerunud kirjanikukönn üldse õnnelik, et tedagi suurte poiste mängu kutsutakse."

"Igatahes see ameerikalik laiutav imperialism ajendab mind küll "ei" ütlema," lausus Vaher. "Aga eks ennekõike ole vaja põhjalikumat analüüsi selle ettevõtmise plussidest ja miinustest eesti kirjandusele. Ma pole nii netiteadlik inimene, et kõiki peensusi taibata. Otsingumootorisse lauseid trükkides saab netis olevaid tekste ju juba praegugi kätte?"

„Kas raamatud või tekstid netis olemas on, on hoopis iseküsimus, kahtlemata on sellel plusse ning on võimalik asja meile kasulikuks pöörata,” lausus Vaher.