Klaassen märkis vastuseks täna Eesti Päevalehes ilmunud Tartu ülikooli rektori Alar Karise väljaütlemisele ülikoolide liitumisvõimalusest tulevikus, et enne kui saab rääkima hakata ülikoolide liitmisest, tuleb korda saada ülikoolidesisene koostöö.

„Tunnetatavas tulevikus, mis on ütleme 5-10 aastat, pole mingit probleemi ning selle aja jooksul liitumist ei ole vaja,“ rääkis Klaassen Päevaleht Online’ile.

Kaugem tulevik, mis jääb juba kümnest aastast edasi, oleneb Klaasseni sõnul aga väga mitmest asjast. "Esmalt peame tegema koostööd oma koolide sees, seejärel tuleb koostöö ülikoolide vahel ja alles siis hakkab jutt käima sellest, kas liituda või mitte,“ rääkis Maaülikooli rektor.

Klaasseni hinnangul ei annaks füüsiline ülikoolide liitumine tegelikult midagi. Tema sõnul tuleb lihtsalt dubleerimised ära lõpetada. „Uued õppekavad peavad olema integreeritud. Ei saa õpetada erinevates kohtades seda, mida teised juba õpetavad,“ selgitas Klaassen.

Dubleerimisel pole Klaasseni sõnul mõtet, kuna ülikoolid peaksid tulevikus loenguid lugema võtma vaid parimaid õppejõude.

„Viie aasta perspektiivis tuleb hakata tegema sisulisemaid muudatusi, küsimus saab tekkida ainult selles, et teatud aineid oleks võib-olla kasulik koos teha. Lihtne liitmistehe ei anna siin tulemust,“ kinnitas Klaassen.

Maaülikooli rektori sõnul on kõrgharidusruum juba täna ainult üks. „Kõik oleneb sellest, milliseid mängureegleid me kasutame,“ lisas ta.

Tartu ülikooli rektor Alar Karise rääkis Päevalehele antud intervjuus, et meie ülikoolide tulevik on läbi arutamata ning aja möödudes hakkab see ohustama kõrghariduse ja teaduse konkurentsi­või­met. Seega peab Tartu ülikool ellu­jäämiseks liituma teiste ülikoolidega vähemasti koostöö tegemise mõttes.