Kliendid süüdistavad infoportaali petturluses

 (2)
Kliendid süüdistavad infoportaali petturluses
www.emateab.ee

Üle saja Eesti ettevõtte on hädas infoportaaliga emateab.ee, mis esitab telefonikõne põhjal sõlmitud lepingu alusel mitme tuhande krooni suuruseid arveid.

Emateab.ee on üks paljudest infoportaalidest, mis koondab firmade andmeid oma kataloogi ja kasseerib selle eest firmadelt tasu. Directa OÜ-le kuuluvat emateab.ee-d eristab teistest teenusepakkujatest see, et nemad sõlmivad suuliseid lepinguid, mis ongi praeguseks seadnud kuni 150 Eesti ettevõtet fakti ette, et neilt küsitakse ammuse telefonikõne põhjal raha teenuse eest, mida nad pole enda teada üldse tellinud.

Eesti Päevalehega rääkis firmaomanik Maria (nimi muudetud- toim), kellelt emateab.ee nõuab praegu 5000 krooni selle eest, et on aasta jooksul avaldanud tema firma andmeid oma portaalis. Lisaks küsib firma 2100 krooni lepingu lõpetamise eest, kusjuures seda saab teha ainult kuuekuulise etteteatamisajaga.

Lepingu võib firma nimel sõlmida kasvõi koristaja

Maria sõnul sattus tema ettevõte emateab.ee portaali kliendiks möödunud aastal, kui firmasse helistanud Directa müügiesindaja pakkus võimalust firma andmed emateab.ee portaali üles panna. Maria oli esialgu huvitatud ja andis telefonis jah-sõna. Seejärel saatis Diecta OÜ posti teel arve registreerimistasu maksmiseks ja arvele oli lisatud ka leping. Vahepeal ümber mõelnud firmaomanik otsustas portaaliga mitte liituda ja jättis arve tasumata. Mõne aja pärast saabus postkasti meeldetuletusarve, milles ähvardati, et kui seda ei tasuta, loovutatakse võlanõue inkassofirmale.

„Raamatupidaja tasus inkassohirmust arve,“ meenutas Maria ja lisas, et raamatupidaja ei osanud aimatagi, et registreerimistasu ülekanne, mida ta Directa OÜ-le teeb, ei põhine mitte juba firmajuhi poolt sõlmitud lepingul, vaid just tema tehtud ülekanne ongi see, mis lepingu koos kõikide tingimustega lõplikult kinnitab. „Praktikas tähendab see seda, et kui seadusejärgselt tohib juriidilist iskut õigustoimingutes esindada juhatuse liige, võib Direcat OÜ-ga lepingu sõlmida ka näiteks kombinatsioon minu firma koristajast (telefonivestlus) pluss raamatupidajast (registreerimistasu maksmine),“ tõi firmaomanik näite.

Pärast registreerimistasu maksmist ei kuulnud Maria Directa OÜ-st midagi enne aasta möödumist, kui laekus 5000 kroonine arve teenuse aastase kasutamise eest.

Lepingust ei saa kohe loobuda

Maria soovis seepeale kulukaks osutunud soovimatust teenusest vähemasti kohe loobuda, kuid selgus, et see pole võimalik. „Lepingutingimused, millest suuremat osa loomulikult telefonivestluse käigus ei jõutud rääkida, sätestavad muuhulgas, et lepingut saab lõpetada üksnes kuuekuulise etteteatamisajaga ning peate selle eest maksma neile veel iga kuu eest 350 krooni,“ selgitas firmaomanik.

Maria firma ei ole ainus, mis soovimatu infoteenusega hädas. Ettevõtjafoorumist ja netisaitidelt on leida veel kümneid kliente, kes püüavad ootamatult kaelasadanud võlanõudest vabaneda. Directa OÜ kinnitab seevastu, et juriidiliselt on kõik korrektne ja firma klientidest on rahulolematud vaid need mõned üksikud, kes pole uudse lepingusõlmimismeetodiga harjunud.

Directa OÜ: lepingud on seadusekohased

Directa OÜ juhatuse liikme Toomas Tarmi sõnutsi ei saada ettevõte kunagi ühtki lepingut ega registreerimistasu nõuet välja vaid ühe telefonikõne peale. „Suulise lepingu sõlmimise protsessis on vajalik kliendi kindel jah-sõna ja kui leping on suuliselt sõlmitud, teeme järgmisel päeval kontrollkõne,“ selgitas Toomas Tarm lepingu sõlmimise protsessi. Kui klient on ka teisel korral oma jah-sõna öelnud, siis saadab Directa OÜ talle liitumisarve, kus on ka lepingutingimused. Selle arve tasumine kinnitab lepingu ja see on võrdne lepinguga paberil.

Tarm möönis, et suulise lepingu sõlmimine pole Eestis kuigi tavaline. „Eestis see nii levinud ei ole, aga kaks kõnet peaks juhuslikkuse vältima,“ tõrjus Tarm tagasi võimaluse, et näiteks esimesele kõnele vastanud koristaja saaks kohe ka kuluka lepingu sõlmida.

Kuni 150 klienti tahavad lepingu vaidlustada

Loe veel

Emateab.ee portaalil on Toomas Tarmi sõnul kokku ca 3000 klienti. „Vaidlustajaid on võibolla 3-5 protsenti,“ ütles Tarm. „Kohtusse pole me pöördunud, aga inkassosse on juhtumeid läinud kindlasti. Tavaliselt püüame leida mingi kompromissi ja kui selgub, et on meiepoolne protseduurireeglite rikkumine, siis annulleerime tavaliselt lepingu. Aga pigem ei ole kaebajad mäletanud, mis aasta tagasi lepingu sõlmimisel toimus või nad lihtsalt ei taha maksta,“ lisas ta. Samuti on olnud juhtumeid, kus firma juhatus on vahetunud ja uuele juhtkonnale tuleb üllatusena Directast saadetud arve, mille aluseks olevat lepingut firma dokumentide seast pole võimalik leida.

Arvestuslikult 90-150 inimesele peavalu valmistavate mitme tuhande krooniste arvete pärast Directa OÜ suuliste lepingute sõlmimist lõpetada ei kavatse. „Kui see protsent oleks 20-30 juures, siis kaaluksime. Aga kui olla pioneer mingis asjas, siis peab ikka arvestama, et see kutsub esile vastureaktsioone,“ ütles Toomas Tarm.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare