Kui kümneid aastaid tagasi oli kobras meil veel suhteliselt harv metsloom, siis praegu paisutavad nad vett juba kõikjal – nii metsades kui ka põldudel – ning jahimeestel on probleeme nende leviku kontrollimisega.

Valgamaa keskkonnateenistuse jahindus- ja kalandusspetsialist Alar Mägi ütles kobrastest rääkides, et loomade arvukus maakonnas on viimase kuue aastaga peaaegu kaks korda kasvanud. “Maakonnas peetakse optimaalseks kuni 900 kobrast, kuid tänavu loendati neid enam kui 1800,” ütles Mägi, märkides, et tegelikult võib kopraid maakonnas tunduvalt rohkem olla. “Kuna neid on nii palju, ei ole jahimehed võimelised nende arvukust ohjeldama. Näiteks mullu kütiti meil küll 1039 kobrast, kuid tuleks veel rohkem küttida.”

Mägi kinnitusel on koprad looduslikest veekogudest ja metsakraavidest ka põldudele kolinud. “Põllukraavid on neid juba ammu täis ning juba aastaid on see meile väga tõsiseks probleemiks,” nentis ta. “Samas on selles süüdi ka maaomanikud ise, kes on lasknud kraavidel võssa kasvada – koprad saavad võsast ju toitu.”

Võrumaa keskkonnateenistuse juht Ena Poltimäe tähendas, et koprad valmistavad veepaisutamisega muret just looduskaitsealadel. “Kevadel loendati meil ligi 2100 kobrast ning mullu kütiti üle 700 looma,” sõnas Poltimäe, meenutades samas, et mullu maksis PRIA maaomanikele põllukraavidele rajatud paisude lammutamise eest ka toetust. “Küsimus on selles, et vaid üksikud jahimehed kütivad kopraid aktiivselt.”

Aastaid kopraid uurinud Nikolai Laanetu sõnul elab meil umbes 18 000 kobrast ning loomad on muutunud probleemiks kogu Eestis. “Nende optimaalne arv oleks 10 000, aga praegu võib öelda, et kobraste hulk on jõudnud taluvuspiiri lähedale,” nentis Laanetu. “On viimane aeg nende hulka reguleerima hakata, sest kobraste tekitatud kahju hakkab ületama nendest saadavat kasu.”

Küttidel pole motivatsiooni

Sõmerpalu jahiseltsi juht Toomas Kaun, kes on tänavu lasknud ligemale 30 kobrast, ütles, et jahimehi ei motiveeri õieti miski kopraid küttima, kuigi keskkonnateenistused seda nõuavad. “Parema kopranaha eest on võimalik heal juhul saada vaid kuni sada krooni ning liha järele pole nõudlust,” osutas Kaun põhjusele, miks kütid koprajahist huvitatud pole.

Koprajaht pole kergete killast

•• Kuna kobras on inimpelglik ning kaval loom, on tema tabamine jahimeestele paras väljakutse. Kobrastele peetakse varitsusjahti ning neid püütakse ka veealuste raudpuuride ja raudadega.

••  Samuti kütitakse neid urujahi käigus, kui looma püüab koera abil mitmemeheline jahiseltskond.

••  “Mõnikord olen pidanud kopra laskmiseks mitu õhtut passima, samas kui ükskord püüdsin abilistega ühe päevaga kümme kobrast kinni,” ütles Kaun. “Ühel aastal saime kolmekesi koos koertega kuu aja jooksul kätte 110 kobrast.”

••  Kõige rohkem on kopraid siginenud Pärnu-, Valga- ja Võrumaale. Valdavalt on meie kobraste asurkond pärit Venemaalt Pihkva oblastist ning samuti Lätist, kust koprad tulevad siia Koiva jõe kaudu. Arvestades, et iga koprapesakonna kohta on keskmiselt kaks ja pool paisu, teeb see Eesti peale kokku umbes

12 000 paisu.

••  Vett paisutab kobras selleks, et raskemaid toidukoguseid tassida. Ühtlasi laiendab ta nii oma elamis- ja toitumisala.

••  Sageli võivad paisutused olla kuni paarisaja ruutmeetri suurused.