Nullpartei või –kandidaadi poolt peaks saama hääletada nii kohalikel kui ka riigikogu valimistel ning seda juhul, kui valija ei leia nimekirjast ühtegi enda jaoks sobivat inimest.

Kui nullpartei poolt antud hääled peaksid ületama valimiskünnise, jääksid vastavad kohad lihtsalt tühjaks.

„Tühjaks jääv koht ei saa palka, ei osale hääletustel ning ei saa kuluhüvitisi,“ selgitab idee autor ning lisab, et nii väheneksid ka erakondadele riigieelarvest eraldatavad toetused.

Kuna väikeparteidel oleks sellise süsteemi puhul veelgi raskem valimiskünnist ületada, leiab ettepaneku tegija, et see ei pruugigi halb olla. „Enamasti jääb nende parteide kandidaatide rolliks lihtsalt riigikogulase palka vastu võtta, sest otsuste tegemisel on nende roll parimal juhul marginaalne. Tõenäoliselt suureneks reaalselt valitud riigikogulaste koormus komisjonides ja töögruppides, kuid neid võib alati asendada spetsialistidega, sest enamustel puhkudel on vastavate inimeste roll nende tegevuses niikuinii küsitav.“

Juhuks, kui nö nullpartei peaks saama parlamendis absoluutse häälteenamuse, on idee autor välja pakkunud mitu võimalust.

„Alternatiividena on alati võimalus seada riigikogu otsuste tegemisel maksimaalsete kohtade arv 101 - nullpartei kohtade arv ja opereerida suhtarvudega (sisuliselt toimub ristkorrutamine). Võimalik on ka selline olukord, kus olemasoleva riigikogu volitusi pikendatakse mingiks ajaks ja korraldatakse kordusvalimised.“

Problemaatilisi kohti on ettepanekus selle autori sõnul veelgi, kui peamisteks eesmärkideks on siiski hoida kokku halduskulusid, näidata valijate tegelikku tahet ning motiveerida poliitikuid valijatega rohkem suhtlema.