Kodanikele õigus seaduseelnõude esitamiseks?
Ühe, juba jaanuaris välja käidud ettepaneku kohaselt tuleks mingi kindla arvu (näiteks 100) poolthäält kogunud osalusveebi riputatud idee saata otse vastavale riigikogu komisjonile.
Kui idee pole arutamist väärt, peaks komisjon avaldama põhjendatud keeldumise ka osalusveebis.
„Sel kombel oleks algatusel otseühendus riigivõimu teostajateni ning ära jääks ka parlamentaarne teerull. Kui ettevalmistusega poleks valitsus seotud, poleks ka koalitsioonil vajadust häid algatusi ainuüksi sellepärast tagasi lükata, et need on vale partei omad,“ põhjendab Onu Larko nime kandev ettepaneku tegija.
Möödunud nädalal lisandus aga ka sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluva Gerd Tarandi ettepanek, kes soovib muuta riigikogu kodu- ja töökorra seadust, et suurendada rahva rolli ja võimalust riigi tegevuses osalemises.
Seadusemuudatus tähendaks, et lisaks riigikogu liikmele, fraktsioonile, komisjonile ja vabariigi valitsusele saaks eelnõude esitamise õiguse ka tavaline kodanik.
See tähendaks ühtlasi ka seda, et eelnõu algataja saaks endale õiguse osaleda kõigis menetlusetappides riigikogu komisjonides.
Tarandi sõnul on sellist seadusemuudatust tarvis otseühenduse loomiseks riigikogu igapäevase tegevuse ja valijaskonna vahel.
Mõlemad ettepanekud on kogunud rohkelt poolthääli ja mitmeid kommentaare.
Osalusveebi administraatori Hille Hinsbergi sõnul on ideede autorid avaldanud soovi oma algatused ühendada, et riigikogu neid koos käsitleks. Pärast hääletamise lõppu 25. augustil, teeb Hinsberg vastava ettepaneku ka riigikogu kantseleile.
