Kodu kasutusloa osas peab omanik detektiivitööd tegema
Kohalikel omavalitsustel on kohustus majade kasutuslubasid kontrollida ja sellest sügisest hakkab Tallinna linnaplaneerimise amet seda ka tõsisemalt tegema. Kasutusloata elamispinna, millised hinnatakse olevat kaks kolmandikku ehitusbuumi aegsetest majadest, omanikke võib ähvardada trahv, kui maja või korter ei vasta ehitusprojektile. Kui aga kasutusloata maja või korter on nõuetekohane ja ehitatud seaduslikel alustel, siis kedagi kohe trahvima ei hakata.
„Samas ei saa täielikku kinnitust anda, sest seadus näeb siiski ette kasutuslubade olemasolu,” sõnas Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli osakonna peaspetsialist Heiki Lilienthal.
Pärast 2003. aastat ehitatud korteri või maja kohta saab infot ehitisregistri koduleheküljelt, kui aga omanikul puuduvad aastate eest toimunud ehituse kohta dokumendid, siis on seda võimalik linnaarhiivist järele uurida.
Hajunud vastutus
Seesam Kindlustuse turundusjuhi Tiia Pröömi sõnul ei takista kasutusloa puudumine ehitist kindlustamast. „Meie jaoks pole paber, vaid ehitise reaalne olukord oluline,” põhjendas ta, miks kindlustus luba ei kontrolli.
Lisaks ei takista kasutusloa puudumine kinnisvaratehingute sooritamist. Nii ei ole välistatud, et teadmatuses ostja soetab elamispinna, millel puudub luba.
Kuigi Pirita-Kosele Künnapuu 9 elamusse endale korteri soetanud Egle Raadik teadis, et kortermajal puudub kasutusluba, ei olnud see piisav põhjus korterit mitte osta. Naise sõnul lubas arendaja loa ka peagi muretseda. Vajalike dokumentide kordaajamine jäi venima ja lahendust pole saabunud veel praegugi. Raadik on tänulik oma naabrile, kes oskas õigel ajal lepingusse lisada punkti, mis nõudis arendaja kulu ja kirjadega kasutusloa taotlemist.
Kes peaks ostja tähelepanu juhtima kasutusloa olemasolule, pole aga kindel. Kuigi kinnisvaratehingute juriidilise poole õigsuse tagavad notarid, peab notarite koja jurist Kaitti Persidski kasutusloa puudumisest ostja informeerimist müüja kohuseks. „Kinnisvaratehingute vormistamisel kasutusloa olemasolu kontrollimise kohustust notaritel ei ole, samas on soovitav informeerida klienti selle olemasolu vajalikkusest ning kajastada sellega seostuv ka lepingus,” ütles Persidski.
Juhul kui müüja ei ole ostjat kasutusloa puudumisest informeerinud, on Persidski sõnul ostjal võlaõigusseaduse järgi õigus nõuda näiteks hinna alandamist või lepingust taganemist.
Praktikas pole tehingu tagasipööramine kuigi tavaline, sest tegu on pikemaajalise protsessiga. Nii jõutaksegi kiiremini kohtuvälisele kokkuleppele, alandades näiteks müügihinda.
Kaanon Kinnisvara juhatuse liige Toomas Mustimets ütles, et kasutusloata ehitistega on tehinguid alates 2006. aastast tavapärasest veidike rohkem tehtud, kuna ehitusbuumiga tekkis palju projektipõhiseid väikefirmasid. Just väikestel arendajatel tekib probleeme kasutusloa saamisega, sest enam ei saa kergelt võtta uut laenu, mis kataks näiteks tuleohutusnõudest tulenevad lisakulutused. Väikefirmade puhul pole aga tehingu tagasipööramisest tihti kasu. „Pärast müüki võib arendaja juba rahatu olla,” ütles Mustimets, „kust ikka võtta pole, sealt ei võta ka.”
Kasutusloa saamine ja kontrollimine
Omavalitsuste töö
Suurem kontroll sügisel
•• Ehitiste kasutuslubasid on plaanis tõsisemalt kontrollima hakata sügisel. Selleks võrreldakse ehitisregistri andmebaasi maa-ameti aerofotodega.
•• Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli osakonna peaspetsialisti Heiki Lilienthali sõnul on see suhteliselt lihtne ettevõtmine.
•• „Kui ehitis projektile vastab, siis ütleme endale, et sellega on korras. Meie üheksaliikmeline osakond ei jõua lihtsalt kõiki maju eraldi hindamas käia,” lisas Lilienthal.
•• Ehitusprojektile mittevastav elamispind võib tuua kuni 18 000 krooni suuruse trahvi.
•• Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. Tallinnas teeb seda linnaplaneerimise amet.
•• Ehitusseaduse §33 kohaselt tuleb esitada kasutusloa taotlus, ehitusprojekt, mille alusel ehitis on ehitatud, ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus, ning vajaduse korral esitada dokument, mis tõendab tehnilise kontrolli tegemist.
•• Kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ette nähtud nõuetele.
•• Kasutusloa väljastajal on õigus enne kasutusloa väljastamist põhjendatud juhtudel ja ehitise ohutusest lähtudes nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi.
•• Ehitise nõuetele vastavuse täiendavaks kontrollimiseks tellitud ekspertiisi kulud tasub kohalik omavalitsus, kui tuvastatakse, et ehitis vastab sellele kehtestatud nõuetele.
