Kõdukärbse lapsed söövad seeni
Köögis või toas, kõikjal, kus puu- või juurvilja leidub, olgu siis õunu, pirne, banaane, tomateid või kurke, moosist, õllest ja veinipärmist rääkimata, lendavad ringi imetillukesed putukad. Need on toakärbse tillukesed sugulased - kõdu- või äädikakärbsed.
Vaatamata oma tillukesele kasvule - parimal juhul on keha paar millimeetrit pikk - on nad uskumatult arukad olevused. Ja inimesega ses osas õige sarnased.
Piisab, kui vaadata kõdukärbse tegevust puuviljavaagna serval. Osa istub niisama. Osa lendab. Osa seevastu poksib või maadleb. Need on täkku täis isased, kes end tagajalgadele ajades esikäppadega hoope jagavad. Mõned neist on kaklustuhinas tugevasti teineteise külge klammerdunud ja ei lase enne lahti, kui vastane selili pole.
Samas maandub üks isandatest emakärbse naabruses. Ta peatub hetkeks, ent lidub siis kiiresti lähemale ning puudutab temakest esikäpaga. Omad maitsevad teistmoodi kui võõrad. Kõdukärbse käpas on peidus maitsmisretseptorid. Emast õrnalt puudutades veendub kavaler, et tegemist on ikka samast liigist kärbsega. Puuviljavaagna serval elutsevad kõrvuti mitu eri liiki.
Juhul, kui kõik on OK, eemaldub isand veidi ja hakkab kentsakalt tiibu väristama. Nõnda oma paar-kolm minutit ühtejärge. Kui emand vastu ei värista, mis tähendaks, et "olen juba sedapsi" või et "pole ma veel selles eas", muutub isand julgemaks. Rullib oma pika londi lahti ja asub innukalt südamedaami suguorganeid lakkuma.
Peagi on kõik ühel pool. Paari nädala pärast on peres tuhat last. Kolme kuu pärast on kärbsepaari järglaste arv kasvanud astronoomilise suuruseni - 1027 . Emakärbes munes munad käärivasse puu- või juurvilja. Tõugud, mida õnneks palja silmaga ei märka, elatuvad käärimist põhjustavatest pärmiseentest.
Just oma pöörase sigimiskiiruse ja vähenõudlikkusega (katseklaasi mahub elama lahedasti oma poolsada kärbest), on kõdukärbsest saanud geneetikute "lüpsilehm".
Temaga on imelihtne katsetada. Olgu siis kiiritada, mõjutada kõikvõimalike keemiliste ainetega, külma või kuumaga. Selle tulemusena ilmuvad normaalsete kollakashallide kärbeste hulka, kellel on kenad telliskivipunased silmad, näiteks helesiniste silmadega või hoopis köndistunud tiibadega suguvennad.
Just imetillukese puuviljasõbra abil on geneetikud lahti muukinud suure osa pärilikkuse seadustest. Kõdukärbest ennast võib õigusega pidada üheks paremini uuritud loomaliigiks terves ilmas.
