Koduta jäänud pered: pangaga ei ole võimalik läbi rääkida
Swedbanki Pärnu esinduses on kibekiire aeg. Sundmüüki pannakse üks kodu teise järel.
Üks neist on kahe lapse ema Julia kahetoaline korter, kuigi Julia ja tema eksabikaasa olid pangale laenu ja intresse tagasi maksnud üle 11 aasta. „Kogu see aeg olime korralikud kliendid, mingeid probleeme ei olnud,” selgitas Julia. Kuid majanduskriisi ajal kaotas tema abikaasa töö ja sattus masendusse ning nad lahutasid abielu. Kuna laen oli võetud koos, jätkasid mõlemad eraldi laenu tagasi maksmist. „Ma veel eraldi palusin siis pangalt, et nad teavitaksid mind, kui mingeid probleeme on, sest mina enam oma eksmehega ei suhelnud,” ütles Julia.
Julia maksis oma osalust edasi, kuni tänavu veebruari lõpus laekus talle äkitselt pangast teade, et pank on otsustanud kogu laenulepingu üles öelda, sest mees on tekitanud võla, summas veidi alla 500 euro. „Ta oli igas kuus jätnud maksmata umbes kusagil 20 euro ringis, kokku oli saanud siis 500, kui nad lõpuks mulle teatasid. Helistasin siis panka ja palusin, et ma võin selle 500 ise ära maksta, peaasi et kõigele niimoodi kriipsu peale ei tõmmataks. Aga laenuhaldur Laura ei võtnud mind enam üldse kuulda. Ta väitis, et 500 ma enam maksta ei saa, kui tahan, siis saan maksta ainult kogu üldise võlajäägi, mis oli siis ligikaudu 15 000 eurot. Selle laenuhalduriga ei ole võimalik rääkida!”
Edasi läks asi juba väga kiiresti. Korter müüdi enampakkumisel. Kahe kuuga oli Julia kõigest ilma. „Kõik need aastad me muudkui maksime pangale intresse, jäänud oligi vaid laenu põhiosa. Kõik see läks tühja – nüüd tuleb täiesti nullist alustada,” nentis Julia, kes elab nüüd lastega üürikorteris.
Kõik kurdavad jäikust
Panga selgituse järgi olid probleemid pikaajalised: „Probleemid laenu teenindamisel tekkisid 2009. aastal ja ka selle juhtumi puhul pakkus pank klientidele kaks korda maksepuhkust ning ühel korral pikendati laenutähtaega, et maksed oleksid jõukohasemad. Kliendid ei suutnud võlgnevust likvideerida ning alustati täitemenetlust.”
Millal aga teavitas pank konkreetselt Juliat makseraskustest, mis olid tekkinud tema eksabikaasal? „Lepingu kaaslaenusaajat teavitati kirja teel 22.02.2012,” vastas panga pressiesindaja Gaili Eding. Miks ei antud Juliale enne täitemenetluse alustamist võimalust võlga tasuda? „See võimalus oli nii laenusaajal kui Julial olemas,” vastas pangaesindaja Eding. „Nad pakkusid üksnes võimalust tasuda kogu võlg korraga ära, mitte seda 500 eurot, mis tekkis tasumata kuumaksetest,” selgitas Julia.
Peresid, kes on kodu kaotanud või kaotamas, on Pärnus palju, kasvõi Julia tutvusringkonnas on veel viis perekonda, kelle kodude müüki on Swedbank viimaste kuude jooksul alustanud. Kõik pered kurdavad panga jäikust.
Teiste seas on pank otsustanud müüki panna ka Raba tänava puumaja, mille kaks perekonda on vanast lobudikust korda teinud. See on siiani olnud koduks kahele perele, õdedele Innale ja Olgale ja nende peredele, kokku neljale lapsele. Nagu paljusid Eesti inimesi, tabas majanduskriis valusalt ka neid: mõlema õe abikaasad on vahepeal olnud tööta ja kuigi on leitud uued töökohad, on ligi 500-euroste kuumaksete täies mahus maksmine olnud mõnel kuul ikkagi liig. Perekonnad on kohati elanud ka elektrita – et siiski pangale makseid tasuda.
Ent tänavu kevadel teatas pank kõigepealt ühele perele, et nendega öeldakse leping üles ja majaosa pannakse müüki, ning nüüd nädal tagasi teatati ka teisele perele, et nende majaosaga tehakse sama. Lepingu lõpetamise ajal võlgnes Olga perekond 2182 eurot ja Inna perekond 1321 eurot.
Nad ei eita, et neil on olnud raske ja tagasimaksed ei ole olnud alati korrapärased, ent nad on siiski maksnud pidevalt mingi osa, on ajavahemike tagant kogu puudujäägi tasunud ja ise püüdnud aktiivselt pangaga suhelda. Hiljuti said mõlemad mehed ka normaalselt tasustatud kohtadele tööle, töökohad väljastasid ka palgatõendid – kuid neid ei võtvat pank enam arvesse.
Pole panga probleem
„Pangaga on võimatu läbirääkimisi pidada!” ütles Inna. „Me aina pöördusime ja tegime ettepanekuid, et saaksime normaalsemalt maksta. Enne oli võlga võimalik kuude vahel hajutada. Aga nad ei kuulagi meid üldse ära, mitte millegagi ei ole nõus enam,” selgitas Inna, kelle sõnul on laenuhaldur Laura keeldunud nendega suhtlemast ega reageeri ettepanekutele.
Pärnu linna sotsiaaltöötaja Svetlana Järvela kinnitab, et ka tema kui linnaametnikuga ei soovinud Swedbank suhelda ega leidnud läbirääkimiste võimalust.
„Läksin koos klient Olgaga pangakontorisse kokkulepitud kohtumisele. Kõigepealt pidime ootama 15 minutit, siis tuli laenuhaldur Laura Veskilt ja pani lihtsalt kliendi ette lepingu ülesütlemisteate. Ma küsisin, kas oleks võimalik ikkagi veel kokkulepet saavutada. Ta vastas, et ei. Kusjuures kliendiga ta üldse ei suhelnud. Ma püüdsin selgitada, et iga kuu on nad ju ikkagi midagi maksnud, kas ei saaks otsust muuta, sest muidu satub terve lastega perekond veel suurematesse raskustesse. Ta vastas, et see ei ole nende probleem, see on sotsiaalosakonna probleem. Kuna ta kliendiga üldse ei rääkinud, palusin, et ta selgitaks lõpetamise otsust ka kliendile. Ta vastas, et kõik on paberil kirjas, kui aru ei saa, pöördugu juristi poole!”
Panga esindaja kinnitas lehele vastuseks, et sotsiaaltöötaja kaasamine on tervitatav ja et kõnealusel juhul on pank sotsiaaltöötajaga korduvalt suhelnud.
Pärnu linna sotsiaalosakond saatis veel aprillikuus panka kirjaliku pöördumise, et pere olukorrale lahendust leida, ja lisas ka nende palgatõendid, sest mees oli saanud korraliku palgaga tööd. Sotsiaalosakond selgitab seal, et kodust ilmajäämine viiks abikaasad töökohtade kaotuseni ning kaasnevad toimetulekuraskused mõjuvad negatiivset ka peres kasvavatele alaealistele. Kuid pank vastas sotsiaalosakonnale, et nad ei kommenteeri kolmandale osapoolele midagi klienti puudutavat.
400 euro pärast tänavale
Järvela sõnul on tema klientide hulgas üha rohkem sama murega peresid, kes on pankade otsuse tõttu koduta jäänud või jäämas. „Osa peresid maksabki kõik oma meilt saadavad sotsiaaltoetused pangale, pank võtab ka lastetoetused, kui eraldi avaldust ei ole tehtud,” selgitas Järvela. „Kõik need pered, kes koduta jäävad, pöörduvad siis meie poole, aga ega linnal ka ei ole elamispindasid anda. Järjekorrad on aastaid pikad,” kahetses sotsiaaltöötaja.
Neli suuremat panka vastasid Eesti Päevalehe küsimusele, kui mitu kodu – kas maja või korterit – on nad tänavu täitemenetluse alustamisega sundmüüki pannud.
Swedbank on alustanud 333 kodu sundmüüki, SEB pangal on see arv 250, Sampol 68 ja Nordeal 47.
Seda, kui suured on need arvud võrreldes viimase viie aastaga, pangad kas ei avaldanud või väitsid, et arv pole oluliselt suurenenud. SEB pank tõdes siiski, et viimasel ajal on sundmüüke olnud rohkem.
