Kodutute tehtud lõkked süütavad pidevalt tühjana seisvaid puumaju
Võrreldes suurte ühiselamutega nagu Vilde tee 90, kus leidis aset 46 tulekahju, jääb põlengute arv väikestes puumajade tavaliselt viie ja seitsme vahele.
Päästeameti avalike suhete spetsialist Kirill Teiter ei pea seetõttu olukorda ka väga traagiliseks, seda enam, et selliseid tulekahjusid on raske ära hoida, kuni leidub inimesi, kellel puudub oma elukoht ja kes just talvel otsivad sooja kohta.
“Paljud tühjad majad kubisevad “parmudest”, kes elavad seal keset prahi- ja sodihunnikuid, on läbikülmunud ja purjus ning otsustavad sooja saamiseks paljal puupõrandal lõkke süüdata,” selgitas Teiter.
“Kui majas on olemas mingigi ahi, ei ole asi nii hull, aga tavaliselt lõõmab tuli ikka keset tuba ja olukord võib kergesti kontrolli alt väljuda,” täpsustas Teiter.
Kõige efektiivsem vahend tulekahjude ennetamiseks oleks tema arvates maja kordategemine ja püsielanike sissekolimine, sest kui mingi kontingent on maja oma pesitsemispaigaks valinud, on seda keeruline muul viisil päästa.
Kivimurru 22 paiknenud kahekorruseline puumaja põles eelmise aasta jooksul vähemalt seitse korda. “Alati kui päästjad sinna kohale jõudsid, kubises maja igasugustest retsidest ja joodikutest,” ütles Teiter. “Kuna nüüdseks on hoone omanikku vahetanud, on põlenud maja jäänused kuni vundamendini maha lammutatud.”
Keskhaigla ümbruses Ravi tänaval asub mitu halvas korras puumaja. Mullu mitu korda leekides olnud Ravi 13 kinnistu on samuti omanikku vahetanud ja selle kordategemiseks on algatatud detailplaneering.
Kunagine katlamaja aadressil Kari 22 põles eelmisel aastal kuuel korral, sel aastal on lisandunud juba kolm väljakutset.
Päästeameti ennetustöö juhtivspetsialisti Eha Tedre andmetel on hoone omanikuks Põhja-Tallinna linnaosavalitsus, kes on selle edasi rentinud.
“Selliseid maju on linna omanduses veelgi. Need seisavad lihtsalt niisama ja nende vastu ei tunne keegi erilist huvi,” ütles Teder.
“Meie menetlejad on omanikele küll mitmeid ettekirjutusi teinud, aga sellistele asjadele ei kipu keegi eriti kiiresti reageerima,” lisas Teder.
Mõned hooned on jällegi kaasomandis ja omanikevahelised vaidlused pidurdavad edasist tegevust. See omakorda takistab hoone mahamüümist, samas on Teiteri sõnul piisavalt omanikke, kel on hoonele küll kõik õigused, aga sellegipoolest ei tee nad seda korda ega müü ka maha.
Omanikud ootavad tuld
“Lisaks leidub juhtumeid, kus omanik tahab odavamalt pääseda ja loodabki, et keegi põletab maja maha,” lisas Teiter.
Selleks oodatakse, kuni juhtub õnnetus, või antakse kellelegi vastav vihje, aga sellise asjaga ei ole keegi kunagi vahele jäänud, täpsustas Teiter.
Kui majast üks korralik tulekahju üle käib, ei olegi sellega enam midagi muud teha, kui lükatakse plats puhtaks ja ongi kõik, rõhutavad nii Teder kui ka Teiter.
Tulekahjud
Hooletuse tõttu
enim põlenud majad
•• Kivimurru 22, vähemalt seitse väljakutset, omanik OÜ Kivimurru Maja Arendus
•• Soo 15, aprillis 2006 viis väljakutset
•• Ravi 13, omanik OÜ Age Vara, korduvad väljakutsed
•• Raadiku 8 ja 10, 2006 seitse väljakutset, omanik OÜ Raadiku Arendus
