Koera rünnakule järgneb enamasti väike karistus
Sel nädalal avalikkuse ette tulnud juhtum, mille puhul Tallinnas Pirita linnaosas hulkuma pääsenud mastif omaniku silme all väikese Bologna koera surnuks pures, on taas päevakorda kergitanud koerte rünnete probleemi. Paljud küsivad viimase šokeeriva juhtumi valguses, mis on vaid üks paljude teiste sarnaste se as: kas pureja omanikku kuidagi karistada ei saa?
Seaduse järgi kehtestab kohalik omavalitsus lemmiklooma pidamise eeskirja. Selle täitmist jälgivad nii omavalitsus kui ka politsei, kes põhiliselt tegutsevad ja kontrollivad loomapidajaid inimeste kõnede või siis avalduste peale.
Kuna koer on seaduse järgi koerapidaja omand, vastutab too ka tema käitumise eest.
Juhul kui koeraomanik on rikkunud loomapidamise eeskirja nõudeid ja loom on tekitanud kas varalist või tervisekahju, võib politsei omaniku kohta väärteomenetlust alustada.
Tallinnas kuulub koerte puremisjuhtumitega tegelemine munitsipaalpolitseiameti (mupo – U. K.) vastutusalasse.
Mupo on koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise kota teinud tänavu ühtekokku 27 trahviotsust üldsummas 1916 eurot. Ehk siis keskmine määratud karistus on jäänud 70 euro kanti, kuigi seadus lubab nii politseil kui ka mupol probleemse looma peremeest karistada kuni 800-eurose trahviga.
„Kõik oleneb asjaoludest ja tekitatud varalise või tervisekahjustuse suurusest. Samuti on karistuse määramisel oluline, kas on rakendatud kiirmenetlust või on vormistatud väärteoprotokoll,” selgitas mupo esindaja Meeli Hunt. „Oma rolli mängib karistuse määramisel ka kergendavate või raskendavate asjaolude olemasolu.”
Sageli muudab rünnakute uurimise keeruliseks tunnistajate puudumine. „Samuti on kohati väga keerukas ja paljudel juhtudel võimatu kindlaks teha ründava koera omanikku, kui loomal puudub kiip,” osutas Hunt.
Hunt tõi esile, et seni on kõige suurem mupo määratud rahatrahv olnud 360 eurot. Sellise karistusega päädinud juhtum leidis aset eelmise aasta septembris, kui Õismäel aiast välja pääsenud koer ründas ja pures surnuks jalutusrihma otsas olnud väikese koera. Pirita juhtumi kohta on mupo alustanud menetlust. Ameti kinnitusel on küsitletud nii hukkunud koera omanikku kui ka tunnistajaid. Ühtlasi on mupo töötajad tunnistusi andma kutsunud ka mastifi omaniku.
Tuuli Härson politsei- ja piirivalveametist tõi esile, et enamasti uurib politsei ründejuhtumeid väärteo korras. „Erandjuhtumite puhul, kui ründe tagajärg on äärmiselt tõsine, on võimalik ka kriminaalmenetluse alustamine,” osutas ta. „Menetluse alus sõltub väga paljudest asjaoludest ning eelkõige on oluline tõendada peremehe tahtlus või teadlikkus koera ohtlikkusest,”selgitas ta.
Menetletud juhtumeid, mille korral koerad või kassid on kellelegi varalist või tervisekahju tekitanud, on tänavu politsei registreerinud üle 230. Kannatusi põhjustanud koerte-kasside omanikele määratud trahvisumma on seejuures olnud 68 eurot.
Terviseameti statistika näitab, et nende inimeste hulk, kes on koertelt hammustada saanud, on viimastel aastatel aina vähemaks jäänud. Näiteks kui 2010. aastal pöördus abi saamiseks tohtrite poole pea 1500 inimest, siis mullu veidi üle 1100 hädalise. Tänavu augustikuu seisuga on kannatanuid olnud 720.
Maris Siilmann Eesti Kennelliidust märkis Eesti Päevalehele koerte rünnete teemat kommenteerides, et selliseid juhtumeid annab vältida, kui omanikud ei laseks enda koertel vabalt ringi joosta.
„Linnaruumis peavad koerad rihmastatud olema, nagu ka eeskiri seda ette näeb,” sõnas Siilmann ja lisas, et omanikud kipuvad oma koeri sageli ka üleliia usaldama. Seejuures usutakse põhjendamatult, et kui koer pole seni kedagi rünnanud, siis ei tee ta ka tulevikus kellelegi midagi halba.
„On koeri, kes lihtsalt ei salli teisi koeri,” viitas Siilmann, miks võivad nad üksteisele kallale karata. Selline omadus on koerale kas kaasasündinud või siis tekkinud mõne varasema halva kogemuse tulemusena.
Mupo soovitab koerte omanikel enda lemmikutega väga tähelepanelik olla. Kui koer on agressiivne või kergesti erutuv, tuleb jalutamisel kasutada suukorvi või hoida teda lühikese rihma otsas. Ründava koera vastu aitab näiteks pipragaas. Rünnaku korral tuleb Tallinnas sellest kohe teada anda mupo numbril 14 410.
