Inimestel üle pea kasvanud loomad hammustavad ja pissivad, kuhu juhtub

Kommunaalamet tahab kõik linna koerad ühtsesse registrisse kanda, et saaks linna reostavate või agressiivsete koerte omanikke hõlpsamini korrale kutsuda. Kommunaalameti heakorragrupi peaspetsialist Margit Rüütelmann uskus, et aprilli lõpuks on töörühm esimese registreerimiskava välja mõelnud. “Sellega on juba tükk aega tegeldud,” märkis Rüütelmann.

Loomaarst Tiina Toometi sõnul on nn mikrokiipkapslite abil koerte registreerimisest kommunaalametis juttu olnud. “Kapsel on sama läbimõõduga nagu pastakasüdamik ja pool sentimeetrit pikk. See süstitakse koerale kõrva taha naha alla. Kapsel maksab umbes 300 krooni,” rääkis ta. Loomaarsti hinnangul aitaks kapslis sisalduv kood peni kaotsimineku korral hõlpsalt looma omanikku tuvastada.

Eeskiri on vaid ehmatuseks

Suvel jõustunud eeskiri keelab loomal käia rihmata, hammustada inimesi, poetada väljaheiteid trepikotta, lifti ja tänavale. Paraku ei leidu ühtegi ametnikku, kes eeskirja täitmist kontrollida suudaks.

“Iga poole meetri tagant on junn maas, ükskõik, kuhu lähed. Vahel tekib tõesti mõte, et annaks mõnele inimesele, kes oma koera järelt ei korista, vägeva kolaka,” väljendas kesklinnas raudtee ääres elav Marek (23) pahameelt.

Linnaosad on väljavõtteid loomapidamiseeskirjast pannud nii ajalehte kui ka õuepostidele, korraldanud rahvakoosolekuid ja pistnud posti üleskutseid. Trahvima ei julge ametnikud ilma politsei julgestuseta lohakaid koeraomanikke hakata, sest ärritatud inimesed on oma rakatseid kallale ässitanud.

Mustamäe kommunaalosakonna spetsialisti Svetlana Nurkeni sõnul on koera- ja kassipidamise eeskiri olnud seni vaid ehmatusvahend. “Inimene ei jõuagi oma hädas koeraga õhtul maja parklast kaugemale,” tähendas ta.

Ametnikud on asjast huvitatutele soovitanud koeraga jalutamas käia linnaosade äärealadel või tühermaal, kus oht, et peni möödakäijale liiga teeb, on väiksem.

Mõned Mustamäele koerajalutuspaikade rajamise projektid on olemas, kuid tööd nende rajamiseks praegu ei tehta. “Ikka Männi ja Sütiste park – seal käivad nad praegu ka jalutamas,” osutas Nurken. “Koera järelt koristavad vaid vanaprouad.”

Kristiine linnaosa on vähese vaevaga koerajooksutuskohtadeks muutnud Keemia tänava poolsoise Chederhilli pargi, samuti tühjad alad Kullo huvikeskuse kõrval, Tammsaare tee ääres ja Räägu pargis, Lilleküla jaama lähistel ning Nõmme–Tedre sisekvartalis ja Algi–Linnu tee kodukootud prügilas.

Linnamajandusosakonna juhataja Taimar Org leiab, et ehkki politseinikega on nn koerareide tehtud, ei vii trahvimine kuhugi. “Ühtegi asja ei ole võimalik käsuga saavutada. Teadlikkus peab olema, eks see ole kultuuri küsimus,” tähendas Org.

Lasnamäe linnamajandus-osakonna asejuhataja Tiina Vilberg leidis, et üsna lootusetu idee on hakata Lasnamäel spetsiaalseid koera jalutamise kohti rajama. “Ma küll ei kujuta ette, et inimene viitsiks hakata kuhugi minema,” kostis ta. “Mingil määral saaks need jooksukohad olla seotud Lasnamäe roheliste tsoonidega, näiteks Pae parki annaks ehk mingi nurga lemmikloomade jaoks planeerida.”

Politsei läheb koos koeraga koju

Vilbergi sõnul ei ole nende Lasnamäel hulkuvate koerte omanikke kuigi palju noomitud. “Kui on aga näha, et koer on lastud välisuksest välja, siis on politseinikud koos koeraga pärast koju kaasa läinud. Nii saab trahvi teha selle eest, et koer käis omapäi väljas ja tegi musta,” tõi Vilberg näite.

“Hulkuvad koerad tuleb kinni püüda. Tallinnas tehakse seda väga passiivselt,” nurises Õismäe linnaosa asevanem Rudolf Oberg.

“Kodutute koerte varjupaigal on üks auto, see on kas katki või viib hommikul koertele toitu. Sealt saaks tulla koera ära viima alles kell 12, aga loomad jooksevad Meriväljal kell seitse. Kuidas me neid kinni hoiame?” päris Pirita haljastuse ja heakorra peaspetsialist Täpi Made.

Loomaarst Tiina Toometi sõnul poleks linnas ime, kui hulkuvate koerte seas lahvataks massiline marutaud. “Pirital leiti paari nädala eest marutõves kodukoer, ehkki selle haiguse vastu on kohustuslik vaktsineerida. Imestan, et inimesed sellisesse teatesse nii rahulikult suhtuvad.”

Keemia tänaval elav taksojuht Andre (31) ütles, et ei kujuta oma elu ilma rotveiler Krahvita enam ette. “Kui nelja aasta eest siia kolisin, varastati mul korter tühjaks. Siis kinkisid sõbrad koera,” rääkis Andre. “Tänu koerale oleme kahed autovargad kätte saanud.”