Ärimees Alexander Kofkin avas mullu Tallinna kesklinnas kiirtoidukioskite keti "Originaal viinivorstid". Keeleliselt vale nimi ajendas keeleinspektsiooni saatma ärimehele kirja, kus soovitati kioskiketi nimi muuta eesti keele reeglitele vastavaks. Kofkin ei lasknud end kaua paluda ja peagi kandsid putkad silte "Ehtsad Viini vorstid".

Emakeele Selts hindab ärimehe veaparandust kõrgelt ja laseb sellel koguni aasta keeleteoks kandideerida.

Lisaks veaparandusele pürib aasta keeleteoks veel mitu kandidaati. Emakeele selts loetleb haridusministeeriumile saadetud kirjas seltsi hinnangul olulisemad kandiaadid:  Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi võitlus eesti keele tundide säilitamise eest uues õppekavas, Kihnu aabitsa koostamine, keelevigaste siltide asendamine ärimees Alexander Kofkini poolt, Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalik esitamine Sergei Metlevi poolt, kirjanduse ja keele ajaveebi loomine ja Piibli „Psalmide“ tõlkimine Vello Salo ja Indrek Hirve poolt.

Miks kandideerib keeleinspektsiooni survel tehtud veaparandus keeleteo auhinnale? „Keeleinspektsioon ei sekkunud (selle sõna tavatähenduses), vaid vahendas Eesti keele instituudi seisukoha, et silt ei ole heas eesti keeles. Keeleinspektsioon saatis märgukirja ja Alexander Kofkin reageeris kiiresti,“ ütles Emakeele Seltsi juhatuse abiesimees Jüri Viikberg Päevaleht Online’ile.

Miks on vea kõrvaldamist peetud võrreldavaks Kihnu aabitsa koostamise või „Psalmide“ tõlkega? „Võrreldavad on need (ja kõik) teod kindlasti, iseasi, kas on nad ka samaväärsed,“ selgitas Viikberg.

Kuidas valitakse aasta Keeletegu?

Haridus-ja teadusministeerium esitab üleskutse, mis avaldatakse meedias ja mitmete riigiasutuste kodulehtedel.

Kandidaate võib esitada igaüks, kandideerijate osas on piirang, et aasta keeleteo auhinnale ei või pürgida riiklikult toetatud projekt.

Konkursi võitja otsustavad taasiseisvumisajal ametis olnud haridus- ja teadusministrid.