Kogenud ämmaemandate järele valitseb suur puudus

 (56)
Kogenud ämmaemandate järele valitseb suur puudus
Rauno Volmar

Üks ämmaemand tegeleb sageli mitme sünnitajaga korraga Paljud ämmaemandad ei leia oma haridusele väärilist rakendust
Riik püüab iibe kasvule kaasa aidata, kuid suletavad sünnitusosakonnad ja madalad palgad on tekitanud ämmaemandate nappuse ning naised kurdavad, et ämmaemandad tegelevad mitme sünnitusega korraga.

Ämmaemand Elina Piirimäe tõdes, et olukord on tõesti selline, kus sünnitusosakondi pannakse kinni, personali arv on viidud miinimumini ja ämmaemandad on sunnitud end jagama mitme sünnitaja vahel.

“Probleem on suurem väiksemates kohtades. Näiteks Paides, kus sünnile aitaja on samal ajal valves ka günekoloogias,” ütles ta.

Tema sõnul on Tallinnas seis teistpidi keeruline. “Pealinna sünnitajad tahavad eraämma- emandat, kuid neid ei jätku, sest kõik ajad on välja lubatud. Kui on vaja valves olla ja on kuus tasulist sünnitust, siis rohkemaks sind ämmaemandajana ei jagugi,” sõnas Piirimäe. “Koolitatud ämmaemandaid on Eestis palju, kuid palk on nii väike, et nad on olnud sunnitud tööd vahetama ning paljud töötavad samal ajal ka õe või arsti assistendina.”

Palk on 4000 krooni kuus

Keskmine ämmaemanda palk on 4000 krooni kuus. Samas mõjub tasuvama töö otsimine positiivselt – alles jäävad entusiastid, nentis Piirimäe. Samuti pole tema sõnul eraämmaemanda teenus võimalus rikastumiseks, vaid vastutulek naistele.

Samal teemal:

Ämmaemandate Ühingu ase-presidendi Siiri Põllumaa sõnul on probleem selles, et pikalt ja kallilt koolitatud ämmaemandad ei leia väärilist rakendust. “Sünnitus pole protseduur, vaid üks osa pikast protsessist,” lausus ta. “Ämmaemand on koolitatud tegelema naisega raseduse ajal, pakkudes vajalikku hooldust ning nõu, aitab sünnitusel ja tegeleb naisega ka pärast haiglast koju minekut. Praegu on see jagatud pere- ja naistearstide vahel.”

Töötajate puudus kasvab

Põllumaa sõnul oleks loogiline, et selle protsessi ajal on tulevase emaga üks inimene, kes tunneb teda kõige paremini. “Kui sünnitusel on sinu kõrval veel kolm-neli samas staadiumis naist ja ämmaemand peab end nende vahel jagama, siis ei aita see kuidagi sünnitusele kaasa,” märkis ta.

Põllumaa tõdes, et vajadus ämmaemandate järele tõuseb lähiajal veelgi. Ämmaemandaid koolitatakse Tallinnas ja Tartus ning kui varasemalt oli riigi tellimus üle aasta, siis nüüd võetakse ämmaemandaks soovijaid vastu igal aastal. Sel aastal oli tellimus 15, tuleval aastal 20 kohta.

Elina Piirimäe märkis, et üle tuleks vaadata töökorraldus. “Kõik ämmaemandad peaksid saama teha ikkagi oma põhi-tööd,” lausus ta, lisades, et neli ja pool aastat kestvat koolitust pole vaja selleks, et pärast sekretäritööd tegema hakata.

Viljandi haigla sünnitusosakonna vanemarst Merle Sissas märkis, et neil on nii päeval kui ka öösel tööl kaks ämmaemandat. “Oleme siiani toime tulnud. Eks muidugi on situatsioone, kui tuleb abikäsi puudu, aga eks see on nii igal pool,” ütles ta.

Pärast tööpäeva lõppu teevad ämmaemandad ka günekoloogilist tööd. “Aastaid on sünnitusi vähe olnud, ning et töökoormust täis saada, siis on lisatöö vajalik,” märkis Sissas.

Märtsis tuli Eesti haiglates ilmale paarsada beebit rohkem kui mullu, Tallinnas kasvas aasta esimese kolme kuuga sündide arv ligi 15 protsenti.

Kui eelmise aasta märtsis sündis Eestis 1083, tänavu jaanuaris 1035 ja veebruaris 1043 beebit, siis märtsis oli see arv esialgsetel andmetel 1289. Sündide arv Tallinnas on seega teinud märgatava hüppe, tõustes eelmise aasta kolme esimese kuu 952 sünnilt 1109-le.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare